Hiljuti saatis maksuamet
kooskõlastusringile dividendide ja töötasu eristamise juhendi, millega
soovitakse dividendide võtmist ettevõtte juhtimises osalevate inimeste puhul
paremini lahti kirjutada.
Kuigi juhend on veel tööversiooni staatuses, on see advokaadibüroode ja maksuspetsialistide seas leidnud vastuseisu ja kriitikat.
Uue juhendi ajendiks sai hiljutine ringkonnakohtu otsus, mille järgi on maksuhaldur piisavalt pädev määrama, kas tegemist on dividenditasu, juhatuse liikme tasu või töötasuga.
Kohtumisel maksuameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorovi ja kontrolliosakonna juhi Egon Veermäega ütlevad mehed, et maksuametil on soov dividendide ja palkade eristamisel selgemad reeglid paika panna selleks, et maksumaksjad saaksid paremini prognoosida oma maksukohustusi.
Siiski pole dividendide ja töötasu eristamist maksuameti juhtide sõnul kirvereegliga võimalik määrata. Seda, kas dividendidena võetakse välja töötasu, hinnatakse juhtumipõhiselt, võttes arvesse ettevõtte ja sektori üldist palgataset, dividendisaaja reaalset töökoormust ja teisi tegureid.
“Näiteks kui dividende võttev ettevõtte juht saab 3000 krooni palka, koristaja 5000 krooni ja müügimees 25 000, siis meil on õigus pärast ettevõtja põhjendusi otsustada, millega on tegemist,” ütleb Egon Veermäe.
Kuigi selline juhtum on üsna selgete riskiteguritega, ei pruugi tegemist olla sooviga sotsiaalmaksu mitte maksta, kui juhi põhjendus tema palgatasemele on vettpidav. Näiteks ta on juhatuses osalise koormusega ja tema roll ettevõttes on passiivse loomuga.
Samuti lisab Veermäe, et iseenesest ei tähenda suured dividendid kindlasti seda, et midagi halvasti oleks.
Maksuameti juhid nendivad, et nende huvi on eelkõige selgitustööd teha, pealegi pole juhend ringkonnakohtu otsuse valguses tagasiulatuv. “Me ei jõua ealeski kõiki ettevõtteid kontrollida, meie prioriteet on endiselt suured pettused,” ütlevad Veermäe ja Jegorov. Küll on maksuametil võimalus määrata nende isikute ring, kes on riskigrupis. Maksuamet advokaatide dividendide ja palga suhet eraldi analüüsinud pole.
Advokatuuri esimees Aivar Pilv sõnab, et ilmselt kujuneb kohtulahendite valguses lähiaastatel välja kindel praktika, mida hakatakse maksuhalduri poolt teadvustama ja selle üle ka järelevalvet tegema. “Kui maksuamet annab juhised, siis tuleb kõikidel ettevõtetel, sh advokaadibüroodel, nendega arvestada,” ütleb Pilv.
Seotud lood
Eesti advokaadibüroodest kasvas eelmisel
aastal mahuliselt kõige rohkem Sorainen, kes jääb nüüd napilt maha turuliidrist
Raidla Lejins Norcous, selgub homses Äripäevas ilmuvas tippadvokaatide
sissetulekute TOPs
Maksuametini on jõudnud info, et mõnes
advokaadibüroos võidakse dividendidena võetavaid summasid kasutada omanikeringi
mittekuuluvatele töötajatele varjatud lisatasu ehk sisuliselt ümbrikupalga
maksmiseks.
Eesti tippadvokaadid teenivad enamiku oma
kõrgest sissetulekust dividendina ja ainult 10–20% pealt maksavad sotsiaalmaksu
ehk raha, mis kulub pensionite maksmiseks ja haiguskindlustuseks.
Maksuvõlgades Tartu toitlustusettevõtjad
arvavad, et saavad võlad riigile tasutud ja tegutsevad edasi.
Dubaisse kinnisvara ostmist, kas passiivse sissetuleku või elamisloa saamiseks, saab teha mugavalt oma kodust. Milliseid võimalusi Araabia Ühendemiraatide kinnisvaraturg investoritele pakub? Miks on üürikinnisvara ostmine kasumlik otsus? Nendele ja muudele küsimustele teab vastuseid just sealses piirkonnas kinnisvaraga tegeleva ettevõtte EstKing juht Igor King.