Kommentaar: riigikogulasele sobiv palk on 33 000 krooni

Praegu määrab Riigikogu oma palga ise, aga on avaldatud arvamust, et seda teeksid paremini kõrvalseisjad.

Eelkõige oleks vaja selgemat põhimõtet, mille alusel Riigikogu liikmete palk kujuneb. Just nimelt ühiskonnas kujuneb, mitte lihtsalt mingi kokkuleppega ei määrata. Esialgu otstarbekaks osutunud palgapõhimõtted ei pruugi nüüd enam paika pidada.

Seega püüan järgnevalt:

- jõuda selleni, et rahvaesindaja palk oleks palgaturust lähtudes mõistliku suurusega- välistada sealjuures ala- ja ülemaksmist ning ebamõistlikke kulutusi.Superlahendust - teha nii, et kogu rahvas oleks Riigikogu liikme palgaga alati rahul - pole vist olemas.

Kasutades (NB! üht võimalikku) meetodit, leiame riigikogu liikme ametikohale sobiva palgataseme. Samuti vaadata selle suhet Eesti keskmisse palka. Kas see tuleb praegusest suurem või väiksem?

Eeldused:- eeldame, et parlamendiliikme tegevust saab võrrelda tavapärase tööga. Seega ka nende palka Eesti palgaturuga.

Jätame praegu kõrvale muud võimalikud kokkulepped ja tegurid.- palk võiks olla seotud Eesti keskmise palgaga- parlamendiliige võiks saada Eesti palgavahemiku ülemise otsa (ülemise 10% palgasaajate) palka. See on põhjendatud, sest valime end ju esindama parimad ja võimekaimad endi hulgast.Samas ei pea ta tingimata saama kõrgeima 5% palka, jäägu kõrgeim tase äriettevõtetele.

Palgatase:Pisut tegeliku elu matemaatikat. Kogu Eesti kõigi erinevate tööde, organisatsioonide ja piirkondade puhul on palgavahemiku alumise ja ülemise detsiili* vahe ligi viiekordne.

Keskmise palga suhtes vaadates, ületab ülemise detsiili palk keskmist palka ligi 100% võrra.Eesti palgaturg on viimase 10 aastaga tublisti arenenud ja üsna välja kujunenud ning selline palkade jagunemise suhe peab paika ilmselt ka järgmisel 10 aastal.

Soovime aga, et leitav palk oleks palkade kõrgeima kümnendiku sees ehk ülemise detsiili väärtusest kõrgem, mitte täpselt selle piiri peal. Seega peaksime võtma palkade hajumise omapära arvestades veel ligi 50% võrra kõrgema taseme ehk jõuame kuni 150% kõrgemale keskmisest palgast. Seega umbes Eesti palkade 95% tasemele, aga ei ületa seda, ja tulemus peaks püstitatud eeldustele igati vastama.

Lõpparvutus:Nüüd, teades Eesti keskmist palka, saame riigikogu liikme palga Eesti 2008. a IV kvartali (mis on ametlikuks aluseks) palga 13 117 kr järgi välja arvutada.

Korrutades selle summa 2,5ga (150% võrra kõrgem tähendab teisisõnu 2,5 korda suurem), saame tulemuseks 32 793 kr.

Kokkuvõtteks

Nagu on teada hea palgasüsteemi loomisest, ei pea ametikohtade hindamisel ja palkade määramisel liigselt arvesse võtma minevikus antud hinnanguid. Kui töö sisu ja/või ümbritsev majanduskeskkond muutub, tuleb teha otsused vastavalt uuele ajajärgule.

Riigikogu lihtliikme brutokuupalk võiks olla 2,5 keskmist palka. Ehk 2009. aastal suurusjärgus 33 000 kr. Tuginedes siin kirjeldatud eeldustele ja meetodile. Ning seejuures muid saadavaid hüvesid ja raskendavaid töötingimusi esialgu kõrvale jättes.

Palgale lisanduks esinduskulu. Tundub mõistlik, kui esinduskulu suurus ei ületa 20% kuupalgast.

See tulemus võib meeldida või mitte. Siiski rajaneb ta sobivas taustsüsteemis, numbriliselt mõõdetavatel ning ka inimlikult seda ametikohta väärikalt kohelda püüdvatel alustel.

Artiklis on kasutatud autori ekspertteadmisi ja avalikke andmeid Eesti Statistikaameti veebisaidilt.

*Detsiilid ehk asendikeskmised jaotavad töötajad kümnesse võrdsesse gruppi. Esimene ehk alumine detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajaid saavad väiksemat ja 90% töötajaid suuremat töötasu.Üheksas ehk ülemine detsiil näitab vastavalt seda, et 10% töötajaist saab sellest numbrist veelgi suuremat palka ja 90% töötajaid madalamat palka.