Naftatünnid ei lähe enam kaubaks. Mõni
aasta tagasi naftatransiidiäri ümber tekkinud kära on nüüdseks vaibunud ning
raudteetsisternidesse investeerinud Eesti miljardärid asusid aktiivselt neid
müüma.
Tehnilise Järelvalve Ameti andmetel on alates 2008. aasta teisest poolest arvelt maha võetud peaaegu kolm tuhat raudteetsisterni, mis läksid suuremalt jaolt Venemaale. Kokku võisid ettevõtjad teenida tsisternide müügist 900 miljonit kuni 2,5 miljardit krooni.
Mõni aasta tagasi oli tsisternide rent üsna tulus äri, millest võttis osa näiteks ka Hansapanga asutaja Jüri Mõis koos oma partneritega. Nad asutasid ettevõtte Meta EKS SP AS ning 2004. aastaks oli ettevõtte bilansis juba 1550 tsisterni. Tänaseks on kõik tsisternid müüdud.
Mõis põhjendas seda Venemaa riigiraudteega (RZD) tekkinud probleemidega. Ta keeldus nimetamast tsisternide ostjat, kuid Delovõje Vedomostile laekunud info kohaselt soetas 600 "tünni" RZD tütarettevõte Pervaja Gruzovaja Kompanija ning 950 ettevõte Transoil.
Kõik tsisternid müüs maha ka Alexela gruppi kuuluv Paldiski Raudtee AS. Alexela Terminal ASi kaasomaniku Heiti Hääle sõnul oli majanduslanguse tingimustes kõige mõistlikum tsisternid maha müüa.
Veel ühe raudteevagunite rendiga tegeleva ettevõtte Russian Estonian Rail Services ASi juhatuse esimees Ervin Hasselbach märkis, et Eestis registreeritud vagunitega on Venemaa ja SRÜ riikide territooriumil raske töötada. "Liiga palju paberimajandust. Sellepärast viisime suurema osa oma tsisternidest üle Venemaal registreeritud ettevõttese," selgitas ta.
Spacecom ASi juhatuse liige Oleg Ossinovski põhjendas tsisternide müüki sellega, et enamuse ettevõtjate jaoks oli tsisternide ost investeerimisprojekt, mis jõudis nüüd oma loogilise lõpuni. "Jutt, et Eestist polevat võimalik Venemaaga töötada, on täielik jama. Praegu on Venemaa äri vaba igasugusest poliitikast," teatas Ossinovski kategooriliselt.
Spacecom AS investeeris 2004. aastal raudteetsisternidesse ja veduritesse umbes üks miljard krooni. Ettevõte sõlmis samal aastal Eesti Raudteega infrastruktuuri kasutamise lepingu. Samasugused lepingud on Spacecomil Läti, Leedu ja Valgevene raudteedega, kuid midagi läks valesti ning Eesti Raudtee lõpetas lepingu. Vaidlus jätkub kohtus.
Viie aasta eest soetasid Spacecom ning Oleg Ossinovskile kuuluv ettevõte Skinest 85% Daugavpilsi veduriremonditehase aktsiatest. Ossinovski kavatseb Maardus ehitada 250 miljoni kroonise maksumusega vagunidepoo. 70% Spacecomi aktsiatest kuulub ettevõttele Severstaltrans. Ülejäänud aktsiad on Ossinovski ja Marcel Vichmannile kuuluvate ettevõtete käes.
Venemaa kapitalil põhinev Russian Estonian Rail Service AS tuli Eestisse läbi Soome. Ettevõtte tegeleb raudteetsisternide rendile andmisega. Möödunud aastal soetas Russian Estonian Rail Service 2300 uut tsisterni ning 50% Milstrandi aktsiatest summas 140 miljonit krooni. Investeeringute kogumaht on 900 miljonit krooni. 2003. aastal oli Russian Estonian Rail Service puhaskasum 447,8 miljoni kroonise käibe juures 221 miljonit krooni.
Jüri Mõisa loodud ettevõte Meta-Eks SP tegeleb ainult naftatsisternide ostu-müügiga ning rendiga.
Tehnilise Järelvalve Ameti andmeil võeti 2008. aasta jaanuarist kuni 2009. aastani Eestis arvelt maha 2843 raudteetsisterni.
Kõige rohkem tsisterne müüsid RERS AS (1733 tsisterni), Meta-EKS AS (600 tsisterni, sh 950 vagunit müüdi tänavu suvel), FTC Raudtee OÜ (410 tsisterni) ja Paldiski Raudtee AS (100 tsisterni).
Eraettevõtted, kellele kuulub hetkel kõige rohkem raudteetsisterne, on: Spacecom AS (2056 tsisterni), Horwood Project OÜ (1976 tsisterni), Viru Keemia Grupp AS (1216 tsisterni) ja RERS AS (577 tsisterni).
Seotud lood
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele