Selle järgi, mis praeguseks kuulda on,
kaldun pigem arvama, et maksude ajatamine on kasvanud, ütles Kiviõli
Keemiatööstuse OÜ juhatuse liige Toomas Virro.
"Meil oli ajatamisest konkreetselt abi küll, sest mitmed ebameeldivad asjad langesid ühele ajale," rääkis Virro ja lisas, et ka maksuamet oli suhteliselt paindlik ning tänu sellele said probleemid lahenduse. Tema sõnul on tänaseks sellest ajatatud summast suurem osa makstud. "Meil oli graafik 12 kuu peale, aga me oleme kiiremini maksnud," lisas Virro.
Kui äri on jätkusuutlik ja makseraskused on ajutised ning lahendatavad, on ajatamisest abi küll, teiselt poolt kui äri ei ole jätkusuutlik ega tulus, on mõttekas tõele näkku vaadata, rääkis ta.
Virro sõnul oli Kiviõli Keemiatööstuse maksehäire ajutine ning tingitud äripartneri pahatahtlikust käitumisest. "Meil oli tekkinud ühekordne likviidsusprobleem," kinnitas Virro. Ta märkis, et praegu läheb nende sektoril juba paremini kui aasta alguses.
Maksu- ja tolliameti andmeil on Kiviõli Keemiatööstusel 4,1 miljoni krooni suurusest maksuvõlast ajatatud kolm miljonit krooni.
Maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialist Annely Erm ütles, et ajatamiste hulka amet ei prognoosi ning iga juhtumit käsitletakse lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest. "Ajatamiste puhul võetakse arvesse lisaks majanduslikule olukorrale eelnevat maksukäitumist, tagatisi," märkis ta.
Ermi sõnul on oluline ka see, et ajatamist võimaldatakse vaid ajutiste makseraskuste korral. Kui on näha, et tekkinud on püsivad makseraskused, ajatamisvõimalust ei anta. "Samas pole maksuhalduri eesmärgiks ettevõtluse takistamine tekkinud võlgnevuste korral, vaid mõistliku lahenduse leidmine, et ettevõtja saaks raskest situatsioonist välja tulla ja riigil ei jääks maksud saamata," rääkis Erm.
Seotud lood
Meie majandusmaastik muutub praegu väga
kiiresti. Ühelt poolt tingib selle üldine majanduslangus ja teiselt poolt
meetmed, mida olukorrast väljatulemiseks rakendatakse, näiteks muutuvad
maksumäärad.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.