Kandidaadid ootavad Afganistani valimistest isiklikku noosi

41 riigipeaks pürgija hulgast leiame eaka mulla, kaks naist, majahoidja ja ennustaja, kirjutas New York Times, ning valdaval osal neist pole lootust saada isegi 1% hääli. Afganistani homseteks presidendivalimisteks üles seatud kandidaatidest vaid kümnendikul on lootust vähegi olulisele häältesaagile, kirjutas Los Angeles Times. Peale praeguse presidendi Hamid Karzai (küsitluste põhjal 45% valijate soosik) on märgatav toetus (6-25%) veel kolmel mehel.

Viis aastat tagasi oli kandidaate 18. Mõned poliitilised vaatlejad peavad riigijuhiks soovijate rohkuse põhjuseks vabade valimiste kui selliste uudsust Afganistanis, kuid leidub ka teistsuguseid hinnanguid: „Afgaanid on tõesti kõvad poliitikategijad. Nad võivad olla vaesed ja kirjaoskuse tase võib olla madal, aga poliitika on neil veres,“ rääkis USA erisaadik Afganistanis ja Pakistanis Richard C. Holbrooke.

Hoolimata poliitikalembusest on viimastel nädalatel kuus inimest presidendivõistlusest ja veel mitu nende asetäitjat pürgimast loobunud ja teatanud oma toetusest mõnele juhtivaist kandidaatidest. Nende kaastöötajate ja konkurentide kinnitusel on seda tehtud kas tasu eest või lootuses saada oma toetuse eest kasu tulevikus. „Minu teine asetäitja ja kampaaniamänedžer astusid tagasi toetamaks Karzaid,“ rääkis presidendiks pürgiv 62 aastane kõrgem vaimulik Hajji Ghulam Muhammad Rigi riigi edelaosa Nimruzi provintsist, “nad ütlesid, et ma ise saaksin 200 000 dollarit, kuid vastasin, et ma ei müü ennast.“

Kabuli kandidaat Moinuddin Ulfati ruttas viimasel kampaaniapäeval registreerima oma uusi lähimaid kaastöölisi, sest eelmised olid ta Karzai kasuks mahajätnud. „Kõige tõenäolisemalt said nad raha, kuid ma ei saa seda kinnitada,“ ütles Ulfati. Oma sõnul ütles ta ära loobumise eest pakutud rahast, kuid panustab millelegi muule: „Kui saan palju hääli, siis kes iganes presidendiks saab, peab andma mulle ametikoha, sest muidu ei jätaks mu toetajad teda rahule. Kui saan üle miljoni hääle, tuleb mulle anda hea koht, ministri või kuberneri oma.“ 2004.a. kandideerinud Abdul Hasib Ariyan sai Karzai võidu järel Kabuli politseiülemaks ja on end nüüdki üles seadnud. Toonane ainus naiskandidaat Massouda Jalal sai ministriks.

„Kõigil on õigus kandideerida, kuid Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja nii suur presidendikandidaatide hulk on naljanumber,“ kommenteeris Kabuli ülikooli majandusprofessor Sayed Massoud. Tema jagas kandidaadid nii: 10 inimest, kes tegelikult üritavad võimule saada, 15, kelle kampaania mõte on tasuv ametikoht või raha loobumise eest ning ülejäänud 16, kes lihtsalt tahavad olla keegi. Mõnigi kandidaat on harimatu ning teleintervjuud näitasid, et neil pole mingit oma platvormi ega poliitikat. Ühe teleajakirjaniku sõnul helistasid vaatajad peale saadet telejaama ja uurisid, kas kandidaadi intervjuu oli päris või paroodia.

Ulfati arvates võib suure kandidaatide arvu taga olla protest Karzai valitsuse vastu, kes pole rahva heaks midagi teinud. „Mis minusse puutub, siis ebaedu valimistel pole midagi hullu, argpüks olla aga küll,“ teatas riigipeaks pürgija.

Eestisse puutuvad Afganistani valimised seal seks ajaks suurendatud kaitseväelaste koosseisu tõttu, kes peavad rahvusvaheliste jõudude koosseisus tõkestama valimiste ärarikkumise Talibani terroristide poolt.