2007/2008 majandusaastal maksid ettevõtted
Krediidiinfole võlaajalugude eest 41 miljonit krooni, mis tõi
maksehäireregistri haldajale 16,2 miljoni kroonise puhaskasumi.
Võrreldes 2006/2007 majandusaastaga kasvas nii käive kui kasum märgatavalt, kasvu oli eriti näha puhaskasumis. Krediidiinfo majandusaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini. Lõppenud majandusaasta aruannet äriregistris veel ei ole.
Varem said Krediidiinfo tasulisi teenuseid kasutada vaid ettevõtted. Tasuliste teenustena pakkus Krediidiinfo klientidele nende äripartnerite monitooringut, faktiraporteid, krediidianalüüse jms. Maksehäireraportid olid tasuta.
Vastava kokkuleppe korral said ettevõtted lisada oma võlglased maksehäireregistrisse. Kui majanduslangus hoogu kogus ja maksehäireregistriga liitujaid tekkis ootamatult palju, peatas Krediidiinfo ajutiselt uued liitumised ning võlglaste lisamise. Maksehäireregistri uus tehnoloogiline lahendus oli kavas käivitada selleks sügiseks.
Seotud lood
Krediidiinfo juht Alar Jäger ütles
Äripäevale, et maksehäireregistri uusi teenuseid kannustas välja töötama
kasvanud nõudlus ning soov lisaraha teenida. Suurim muudatus on see, et
nüüd pääseb igaüks eraisikute krediidiajalugu vaatama otsustamaks
kasvõi korteri väljaüürimist.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.