Igaüks pääseb nüüd eraisikute maksehäireid uurima

Eesti pangad asutasid ametliku maksehäireregistri 2001. aastal. Register sisaldab viivitusse jäänud makseid nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Seejuures loetakse ametlikuks maksehäireks võlgnevust, mis vastab kolmele tingimusele:

• on vanem kui 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast;

• on koos intresside ja viivistega suurem kui 500 krooni;• ei ole vaidlustatud.

Kui varem sai veebi vahendusel vaadata vaid ettevõtete maksehäireid, siis nüüd pääseb iga soovija eraisikute infonälja rahuldamiseks välja töötatud E-seifi kaudu ligi ka kaaskodanike võlaajaloole, kui kinnitab, et kasutab andmeid krediidiotsuse langetamiseks ning maksab raporti eest maksehäireregistri haldaja nõutud summa.

"Senini ei olnud mõistlikku keskkonda eraisikutele," rääkis Jäger. Eraisikute võlad on tõusnud aga valusalt päevakorda kasvõi üürilepingute sõlmimisega. Samas on tarbijail hädasti vaja firmade tausta uurida kopsakat ettemaksu küsivate mööblimüüjate ning turismifirmade puhul.

Jägeri sõnul on uus maksehäirekeskkond vanast parem, sest pakub kompleksseid andmeid. Maksehäired võivad tekkida n-ö üleöö ja seetõttu pole mingit garantiid, et täna puhas reisikorraldaja, kes 20 000 kroonise ettemaksu kasseerib, reisi ka läbi viib. Sestap vahendab Krediidiinfo teavet ka ettevõtte juhtide ja omanike ning nendega seotud teiste firmade kohta.

"Teine pool on siis see, et saab kontrollida ka iseenda infot," lausus Jäger. „Kui näiteks pass ära varastatakse, saab vaadata, kes on teinud infopäringuid ja näha, ega need polnud SMS-laenu firmad. Saab aga kontrollida ka seda, missugune inimene välja näeb, kui ta panka läheb."

Kui varem sai ettevõtete laenu- ja liisingumaksete häireid vaadata tasuta, siis praegu pääseb Krediidiinfo kodulehel tasuta ligi vaid maksuvõlale, kuid neid andmeid saab iga huviline tasuta kätte ka maksu- ja tolliameti kodulehelt. Nii firmad kui eraisikud peavad laenu- ja liisingumaksete seisuga tutvumiseks maksma.

Jäger kommenteeris, et varasema tasuta maksehäireraporti liigitas Krediidiinfo turundustegevuse alla. Praegu pole sellist turundust enam vaja. Jäger ei osanud samas öelda, kui palju tasuliseks muutunud teenus ning põhimõtteliselt uued teenused Krediidiinfole raha sisse toovad.