Siiamaani osaleb Eesti regulaarsete veoste
organiseerimises raudteed pidi vaid teoreetiliselt.
Möödunud sügisel kavatses Eesti Raudtee liituda Leedu projektiga Viking, mis ühendaks Musta merd Baltimaadega marsruuti pidi Ilitševsk-Minsk-Klaipeda. Arutati marsruudi pikendamist Tallinnani, kuid kuna terve rongikoosseisu jaoks veoseid ei jätkunud, osales Eesti projektis vaid sõnades.
Analoogne olukord on uue projektiga Zubr, mis kulgeb mööda raudteemarsruuti Minsk-Riia, ehkki eestvedajad pakuvad regulaarvedu Tallinnani.
Eesti Raudtee teatel töötab ettevõtte juhtkond nii selle kui teiste projektidega. "Ent kuni pole veoseid, mida saaks regulaarselt neid marsruute pidi saata, on Eesti osalemine projektides puhtalt teoreetiline," märkis ettevõte.
Möödunud aasta juulis läbis Valgevenest teele saadetud rong pooleteise ööpäevaga 700 kilomeetrit ja vedas Riia sadamasse 26 Valgevene ettevõtte Naftan tsisterni. Esimesel poolaastal suurenes Vikingi marsruuti pidi veetud konteinerite maht 5,1% 18 200 teuni.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.