Siiamaani osaleb Eesti regulaarsete veoste
organiseerimises raudteed pidi vaid teoreetiliselt.
Möödunud sügisel kavatses Eesti Raudtee liituda Leedu projektiga Viking, mis ühendaks Musta merd Baltimaadega marsruuti pidi Ilitševsk-Minsk-Klaipeda. Arutati marsruudi pikendamist Tallinnani, kuid kuna terve rongikoosseisu jaoks veoseid ei jätkunud, osales Eesti projektis vaid sõnades.
Analoogne olukord on uue projektiga Zubr, mis kulgeb mööda raudteemarsruuti Minsk-Riia, ehkki eestvedajad pakuvad regulaarvedu Tallinnani.
Eesti Raudtee teatel töötab ettevõtte juhtkond nii selle kui teiste projektidega. "Ent kuni pole veoseid, mida saaks regulaarselt neid marsruute pidi saata, on Eesti osalemine projektides puhtalt teoreetiline," märkis ettevõte.
Möödunud aasta juulis läbis Valgevenest teele saadetud rong pooleteise ööpäevaga 700 kilomeetrit ja vedas Riia sadamasse 26 Valgevene ettevõtte Naftan tsisterni. Esimesel poolaastal suurenes Vikingi marsruuti pidi veetud konteinerite maht 5,1% 18 200 teuni.
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.