Harjutamine teeb igaühest superesineja

Kas professionaalseks esinejaks võib õppides saada igaüks või on nõutav sünnipärane andekus? IMG Koolituse konsultant Mats Soomre vastas küsimusele: "Esinemisoskus on tõesti sünnipärane oskus. Kui kaasasündinud annet ei ole, siis sinust head esinejat ei saa. Kõik muu on juurde õpitav ja arendatav, kui inimene ise seda soovib ja on valmis pingutama."

Eesti Väitlusseltsi koolitaja ja Tartu Ülikooli lektori Andero Uusbergi sõnul on esinemine oma põhiolemuselt üks suhtlemise žanritest. "Muust suhtlemisest eristavad seda vaid mõned spetsiifilised rolliootused, kuid üldised suhtlemise seaduspärasused kehtivad ka esinedes ja sellest arusaamast lähtuvad ka minu esinemiskoolituste printsiibid, võtted ja teemavaldkonnad."

Seega pole kahtlustki - kes oskab suhelda, oskab potentsiaalselt ka esineda, on Uusberg veendunud. "Kahjuks ei julgeta tihti oma potentsiaali märgata ja usaldada. Esinemine tundub pigem kauge kunsti või salapärase teadusena. Selle nägemuse muutmine on tihti oluline tegur koolitatava potentsiaali avamisel."

Koolituse ja üldse ülesastumiste vajalikkust peab Invicta esinemisoskuste treener Agu Remmelg ülioluliseks. "Ameerika Ühendriikides tehtud uuringu kohaselt on 23% inimestel avaliku esinemise ees surmahirm, sõltumata sotsiaalsest taustast." Vajadust grupile inimestele kõneleda tuleb ette aga pea kõigil. Seega on avalik esinemine üks väga tõsine teema.

Pidades plaani osaleda esinemisoskuste kursusel, on soovitatav eelnevalt iseenda jaoks selgeks mõelda koolituse eesmärk - missuguste tulemusteni ja miks soovitakse jõuda.

"Miks ma üldse esinen? Mida ma sellega saavutada tahan? Kellele ma esinen? Miks nad peaksid mind huviga kuulama? Mida ma öelda tahan? Millist kasu saavad sellest kuulajad? Millised seosed tekivad öelduga kuulajatel?" loetles Soomre vajalikke küsimusi.

Kui sihid on paigas, teenib koolitus seatud eesmärke paremini. "Esinemisülesanded tuleb enda jaoks lahti mõtestada. Selleks on tarvis osata esinemisolukorda analüüsida, tuvastada oma arenguvajadus ning koostada arenguplaane. Nende sammude läbimist ma oma koolitustel õpetangi," rääkis Uusberg. Sisendina saab selleks kasutada nii osalejate varasemaid kui ka koolituse käigus saadavaid kogemusi, eriti kasulikuks muudab viimased videotagasiside.

Tartu koolitusfirma Self II treener Endel Hango sõnul on esinemiskoolituste ampluaa lai - ühele on tarvis esinemise vallas õpetada Power Pointi presentatsiooni tehnilise koostamise oskust ning tutvustada mõjusa esitluse ülesehitust, teisele on tarvis peaaegu terapeutilist sekkumist sotsiaalfoobia ja ärevuse vähendamiseks esinemissituatsioonis.

Ainus rohi ravitsemaks end heaks esinejaks on töö ja treening ehk praktika. "Avaliku esinemise oskuste omandamises on võtmeküsimuseks praktiline kogemus," rääkis Remmelg. Seetõttu on treeningud reeglina üles ehitatud nii, et osalejad saavad turvalises keskkonnas esinemist harjutada ja tulemusi koos treeneriga videoülesvõttelt analüüsida. Loomulikult on oluline ka teatud printsiipide ja põhimõtete omandamine, nagu näiteks näpunäited ettevalmistuseks ja kõne ülesehituseks. Tähtsad on ka teadmised visuaalsete abivahendite kasutamise ja kehakeele kohta.

Soomre sõnul ei ole võimalik tagasisidet üle tähtsustada. "Ilma pideva harjutamise ja korraliku korrigeeriva tagasisideta väga heaks esinejaks ei saa. Siit ka minu soovitus: harjutada, harjutada, harjutada! Teiste esinemisele tagasiside andmine ja teiste esinejatega konsulteerimine on asendamatu kogemus."

Hango sõnul sooritatakse kursusel harjutusi esinemise osaoskuste kaupa ja korraldatakse ka terviklikke esinemisi. Teoreetilise sisuga koolitusel pole mõtet, siis võib inimene pigem raamatut lugeda, on ta veendunud.

"Esinemine on nagu pillimäng või sport, kus edu mõõduks on sooritus, mida ei saa parandada pelgalt nõuannetega, ilma treeninguta," rääkis Uusberg, kelle sõnul nõuannetele keskendumine esinemise ajal võib sooritust hoopis halvendada, sest juhib tähelepanu eesmärgilt.

Seepärast ei kuluta Uusberg koolituse aega nõuannete loetlemisele, vaid pakub osalejatele tööriistu, mille abil ennast ise koolituse käigus ja hiljem edasi treenida.

Olen üks neist inimestest, kes on püüdnud võimalusel esinemist vältida.

Esinemisoskuste treening andis hea võimaluse oma esinemis- ja enesekehtestamisoskus kolleegide hulgas proovile panna ja esinemistõrkest üle saada.

Treeningul tulid välja nn esinemisvead, mis kolleegide-kuulajate poolt välja toodi ning ühiselt läbi arutati. Eri rollide täitmisel õppisime mõistma ka teise poole ootusi, ja aru saama, kuidas võidakse meie antud infot tõlgendada.

Sain kinnitust, et esinemishirm on täiesti loomulik, kuid taltsutatav, ning veendumuse, et oleme tegelikult paremad esinejad, kui seni arvasime.

Osalesin Eesti Väitlusseltsi koolitusel "Esinemistehnikad", mis koosnes teoreetilisest poolest ja videokoolitusest.

Tegelikult tekitas videoosa enne natukene närvipinget ja vastakaid emotsioone, sest pole ju kõige lihtsam teiste ees esineda ja pärast üheskoos teistega kõikide etteasteid jälgida.

Samas usun, et ennast ja teisi kõrvalt jälgides õpib kõige rohkem.

Seega teiste esinemisi jälgides sain ise julgust juurde ja nägin, mida teha ja millest hoiduda.

Videosid analüüsides märkab väiksemaidki detaile, mistõttu videokoolituse kasutamine on esinemistehnikate õppimise puhul kindlasti vajalik.