Investeering logistikasse - enesetapp või kindel visioon?

AS Infotark otsustas eelmisel aastal alustada logistikakeskuse laiendamist. Kas 60 miljoni kroonine investeering kriisi ajal oli majanduslik enesetapp või kindel visioon?

See oli aastal 1999, kui Infotark pärast kaheaastast otsingut ostis Peterburi tee ääres 12 000 m2 maatüki kavatsusega rajada sinna Büroomaailma kauplus ja logistikakeskus. Lisaks Eestis asuvatele kauplustele pidi logistikakeskus tulevikus hakkama teenindama ka Lätti ja Leetu laiendatud kaupluste võrku. Investeering maasse läks maksma alla viie miljoni krooni ehk ligikaudu 400 kr/m2. See on isegi praegu, pärast kinnisvarahindade tugevat langust, väga hea hind.

Võttes arvesse turusituatsiooni ja firma laenuvõimet, otsustas juhatus kõigepealt ehitada logistikakeskuse esimese etapi. See pidi hõlmama umbes poole ostetud maast. Arvestati, et majanduse arenedes tuleb 8-10 aasta pärast alustada logistikakeskuse ja kaupluse laiendamist teisele poolele maast.

Arvestuse majandus-finantsiline pool põhines Skandinaaviamaade analoogsete firmade analüüsil. Vaatasime, kui suured laod ja kauplused on neil kasutuses, milline on linnade suurus, firmade ja elanikkonna ostuvõime ning -harjumused jne.

2001. aasta märtsis alustati Büroomaailma logistikakeskuse esimese etapi ehitusega. Tulemuseks oli 4500 m2 suurune kompleks, mis sisaldas 1200 m2 kauplusepinda, 2500 m2 laopinda ning 700 m2 kontorihoonet. Ehituse kogumaksumuseks koos laoriiulite ja -tõstukite, kauplusesisustuse ning IT-tehnikaga kujunes ligikaudu 37 miljonit krooni ehk 8300 kr/m2.

2002-2007 olid Eesti majanduses tõusuaastad. Nii tõusis ka Büroomaailma käive nende aastate jooksul 140 miljonilt kroonilt 250 miljonile kroonile, mis täitis ennaktempos meie lao- ja kaupluseriiulid. Samas ulatusid ehitushinnad kuni 20 000 kr/m2. Nii lükkus meie teise etapi ehitus määramata tulevikku ja oli isegi küsimus selle tarbeks planeeritud maa müügist. Pastapliiatsite, paberi ja arvutite müügist ei ole võimalik teenida sellist kasumit, et maksta tagasi 140 miljonit krooni. See summa olnuks vajalik teises etapis lisanduva 7000 m2 ehitamiseks. Siiski otsustasime alustada laienduse projekteerimisega, kuna seda suutsime katta jooksvast kasumist.

Majandusolukorra kiire muutus 2008. aastal põhjustas meie firma 15-20% müügikasvu pöördumise 4% languseks. Samas langesid ehitushinnad veelgi kiiremini. Ehitushinnad jõudsid alla 10 000 kr/m2, ehk kukkusid tagasi aastasse 2001-2002. Kuna esimese etapi ehituseks võetud laenu maksime Nordea pangale ennetähtaegselt tagasi just 2008. aasta alguses, siis julgesime teha ka ettevaatlikult juttu uuest investeeringust. Kergelt see uus 60 miljoni kroonine laen 7000 lisaruutmeetri ehitamiseks ei tulnud - pank palus mitmeid uusi selgitusi ja prognoose.

Kokkuvõttes näitab lihtne matemaatika, et majanduskriis aitas säästa vähemalt 40-60 miljonit krooni. Hindade kõrgajal, aastal 2007, oleks 7000 m2 ehitus maksnud 100-120 miljonit krooni. Nüüd saime hakkama 60 miljoni krooniga ja see vahe on võrdne meie firma 6-7 aasta kasumiga!

Lisaks "kriisi säästule", mis tuli õnnemänguna, oli firma juhtkonnal loomulikult ka kindel visioon, miks raskel ajal eelistada ehitamist rendile ja kuidas maksta tagasi pangalaen.