Haigekassa võiks teha rahvusvahelisi
tsentraalseid hankeid mitme haigla peale, leidis Eesti Ravimitootjate Liidu juht
Erki Must.
"See tihendaks konkurentsi ja lõhuks riski, et keegi firma on monopoolne," arvas Must, kelle meelest oleks see avalike ressursside kasutamise seisukohast täiesti õigustatud.
Tallinna tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna sõnul tehti sotsiaalministeeriumile üle kümne aasta tagasi ettepanek ülikalleid seadmeid osta tsentraalselt haigekassa kaudu. Kuid see ettepanek läbi ei läinud ning rohkem pole see ka päevakorda tulnud.
"See on nii paha ettepanek, et sellest ei julge enam keegi rääkida," sõnas Mardna, kelle hinnangul võiks riik säästa sadu ja sadu miljoneid kroone haiglate ravimite ja aparaatide ostudelt, kui hangete tegemisel oleksid esikohal riigi huvid. Ta tõi näite veidi hilisemast juhust. Nimelt tegi ta 2002. aastal ettepaneku osta kiirabiautod tsentraalse hanke kaudu.
"Uurisin välja, et kui riik teeks aastase lepingu, oleksime saanud osta 20 kiirabiautot 16 auto hinna eest võrreldes sellega, kui kõik autod oleksid ostetud ühekaupa. Kolmeaastase lepinguga oleks saanud veelgi soodsamalt," rääkis Mardna, kelle arvutuste järgi oleks taoline ost suutnud leevendada olukorda, kus kiirabil oli tol ajal puudu kolm miljonit krooni palgaraha. Antud tehingust oleks saanud aga säästa neli miljonit krooni.
"Miks seda teha ei saanud, sellele argumenteeritud vastust ei ole saanud," ütles endine arst.
Seotud lood
Laboriseadmete vallas on Eesti troonimata
kuningas firma Surgitech, mille kutsusid üle kümne aasta tagasi ellu kolm
arstitudengit. Ettevõte valitseb nüüd 30–40% laboriturust ja seda suuresti
haiglate toel.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”