• OMX Baltic−2,02%296,06
  • OMX Riga−0,85%862,47
  • OMX Tallinn−1,5%1 910,81
  • OMX Vilnius−2,31%1 124,04
  • S&P 500−0,23%5 062,25
  • DOW 30−0,91%37 965,6
  • Nasdaq 0,1%15 603,26
  • FTSE 100−4,38%7 702,08
  • Nikkei 2256,08%33 030,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,54
  • OMX Baltic−2,02%296,06
  • OMX Riga−0,85%862,47
  • OMX Tallinn−1,5%1 910,81
  • OMX Vilnius−2,31%1 124,04
  • S&P 500−0,23%5 062,25
  • DOW 30−0,91%37 965,6
  • Nasdaq 0,1%15 603,26
  • FTSE 100−4,38%7 702,08
  • Nikkei 2256,08%33 030,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,54
  • 06.10.09, 17:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbanki pressiesindaja kannatus katkes 7. minutil

Swedbanki jaoks on viiendiku võrra viltu läinud Private Debt Fondi (PDF) investeeringud silmnähtavalt valuline teema.
Kui ma tänasel Balti arengufoorumil Stockholmis alustasin intervjuud Swedbank Balti juhi Håkan Bergiga pensionifondide ja PDFi teemaga, võttis meie vestlust jälgiv Bergi pressiga suhtlust korraldanud Markus Lindblad kiirelt sisse kaitsepositsiooni. Kuigi ta oli eelnevalt mulle lubanud, et Bergil on minu jaoks aega nii kaua, kui vaja, ning minust eelnevatele ajakirjanikele eraldas ta 20 minutit, käskis pressiesindaja ometi mul intervjuu seitsmendal minutil otsad kokku tõmmata ja viimane küsimus esitada.
Berg ütles, et on Private Debt Fundi allahindamisega kursis, kuid kui viisin jutu detailsemalt pensionifondide raha peale, mille summat 2008. aasta teisel poolel PDFis duubeldati, tunnistas ta, et pole kursis detailidega ning soovitab homme Tallinnas toimuval pressikonverentsil oma küsimused esitada. Küll aga rõhutab ta korduvalt, et iga investeering on seotud riskidega.
Järgneb intervjuu Håkan Bergiga.
Swedbank teatas Eestis eelmisel nädalal, et hindasite investeerimisfondi Private Debt Fund võlakirjad alla 21%. See oli investoritele küllalt suur šokk, sest allahindlusprotsent oli suur ja otsus tuli pea üleöö. Kas see on tavaline praktika, et nii järsku nii palju võlakirju alla hinnatakse?
Ma ei taha Private Debt Fondi küsimust kommenteerida, tean, et Eesti pool on seda juba teinud. Kuid üldiselt kommenteerides käitume me vastavalt fondi regulatsioonile ja üldistele regulatsioonidele. Kahjuks antud juhtumi puhul tuli alla hinnata.
Aga seda ei juhtu tihti, et ümberhindamine on nii suur?
Ei juhtu tihti, et SKP kukkumine on nii suur. Jah, seda (allahindamist - toim) ei juhtu tihti ja tulevikus loodetavasti me seda enam ei näe. Aga kahjuks majanduslikelt rasketel aegadel see juhtub. Investeerimise osaks on paraku ka teatud riskid.
PDFi probleemi teine pool on see, et kohustuslike pensionifondide raha kahekordistati seal 2008. aasta teises pooles. Kui enne oli see umbes 150 miljonit Eesti krooni, siis aasta lõpul üle 300 miljoni. Mis te arvate, miks selline otsus tehti?
Kahjuks ei ole ma niivõrd detailidega kursis, seega ma ei saa seda kommenteerida, aga nagu ma olen aru saanud, siis Eestis peaks toimuma vist homme pressikonverents. Soovitaksin teil detailsemaid küsimusi esitada seal pressikonverentsil. Ma tean, et seal on rida küsimusi, seepärast me otsustasime pressikonverentsi korraldada.
Olen teema kui sellisega kursis, aga mitte detailselt ja minust oleks rumal anda teile vastuseid, mis ei pruugi tõele vastata.
Aga kes on üldiselt teie meelest vastutav selliste juhtumite puhul, kui pensionisamba raha investeeritakse sellistesse riskantsetesse fondidesse? Nooremate inimeste jaoks on ju selle raha investeerimine kohustuslik.
Selge on see, et see oli halb investeering, teisalt, nagu ütlesin, on selliste investeeringute puhul teatud riskielement. Ma arvan, et investeeringut tuleks vaadata antud aja kontekstis, kui see tehti.
Aga loomulikult on oluline seda lähemalt uurida, et näha, kas me tegime vigu ja siis me peaksime neid kindlasti korrigeerima. Me tahame, et see oleks läbipaistev ja me ei püüa midagi peita.
Kuid kui see polnud meie viga, siis me homsel pressikonverentsil ka selgitame, millised on Roburi investeerimisstrateegiad. Me peame võib-olla harima (inimesi – toim.) investeerimisriskide suhtes. Kuid mul on raske teha mingeid järeldusi nii varases staadiumis.
Pärast pressiesindaja sekkumist vahetan teemat.
Siin foorumil oli eile palju juttu sellest, kas Balti riikide majanduse päästaks euro. Mis teie arvate?Panga vaatenurgast tuleb meil kõikvõimalike stsenaariumitega tegeleda, aga pikaajaliselt oleks kindlasti see Balti riikidele kasulik.
Kas me peaks taotlema kiirendatud korras üleminekut?
Meie pikaajalise strateegia mõttes ei ole siin vahet. See on pigem poliitiline küsimus ja meie oleme Balti turul pikaajaliselt niikuinii.
Ma tean, et Rootsis arvavad mõned inimesed, et majanduslanguse Põhjamaades on põhjustanud Baltimaad. Kas kohtate seda arvamust tihti ja kuidas sellele reageerite?
Ausalt öeldes mulle ei meenu, et oleksin seda Rootsis isiklikult kuulnud, olen ehk näinud sellist diskussiooni ajalehtedes.
Meil on globaalne majanduslangus, millel on Rootsile samasugune mõju nagu teistele riikidele. Kuna Rootsi pangad tegutsevad Baltikumis, siis sel määral võivad Rootsi firmad olla tõesti mõjutatud, aga makrotasandil ma ei näe, et siin oleks omavahel seost.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele