Läti peaminister: vajame ka Eesti laenuabi

Intervjuu Läti peaministriga.

• Kui tõsine on Läti valitsuse kava piirata eluasemelaenu võtjate vastutus tagatisvara maksumusega, mis on ajendanud Swedbanki hoiatama, et pank võib oma tegevust Lätis koomale võtta?22. oktoobril kohtume kommertspankade esindajatega, et arutada laenuvõtjate kaitset. Skeem oleks neile, kes on laenu võtnud peamise elukoha soetamiseks, seega piiratud ulatusega. Meil on vaja leida lahendus, mis oleks ka pankadele vastuvõetav.

• Milline võiks olla selle kohtumise tulemus?Tuleb leida viis, kuidas pank ei jääks inimest kogu eluks kummitama. Juba on Lätis juhtumeid, kus jäetakse oma laenud ja pagetakse välismaale või halli majandusse. Uurime teiste riikide kogemusi. Muuhulgas on töös eraisiku pankrotiprotseduuride lihtsustamine. Lahendust on vaja nii olemasolevatele laenudele kui edaspidiseks.

• Kas Te ei muretse Läti kahju saanud maine pärast?Kui faktid ja fiktsioon eraldada, on probleem olemas ja seda tuleb arutada.

• Kava tekitas jälle devalveerimisjutud...Läti majanduse stabiliseerimise programmi alus on stabiilne latt ja eelarvedefitsiidi järkjärguline vähendamine. Selle programmi me viime ellu.

• Kas devalveerimine ei aitaks Läti majandust kiiremini käima?Me ei näe siin eelist. Importenergia ja imporditud komponentide hinnad läheksid üles ja et 85% laenudest on eurodes, tooks see suured probleemid laenuvõtjatele ja pankadele. Eelkõige huvitab devalveerimine mõnd eksportivat suurfirmat ja neid, kel on suured latilaenud.

• Kärbetele pole alternatiivi?Alternatiivid on veel kehvemad. Algselt plaanisime eelarvedefitsiidi hoida tuleval aastal 8,5% peal SKPst, kuid et laenuandjad nõudsid kokkuhoidu kindlasti 500 miljoni lati ulatuses, oleme nüüd sellise eelarvekava koostanud, mis tähendab tuleval aastal defitsiiti 7,5% tasemel SKPst.

• Kust kokkuhoid tuleb?Näiteks avaliku sektori palgaskaala ühtlustamisest ja maksude tõstmisest – kehtestame ka eluaseme kinnisvaramaksu. Samas suutsime vältida käibemaksu tõstmist, progressiivse tulumaksu kehtestamist ning uusi pensionide kärpeid.

• IMF kritiseerib, et reformid pole Lätis alanud, viidates näiteks ametnike palkadele.IMF viitab aasta esimesele poolele. Meie kärped jõustusid 1. juulist. Paljudes sektorites – õpetajatel ja politseinikel - on palku kärbitud juba 40%, rohkem pole võimalik. Järgmiste sammude seas on avaliku teenistuse palgaskaalade ühtlustamine.

• Kas Lätilt nõutakse liiga palju?Meil tuleb maksta eelmiste valitsuste tasakaalutu poliitika eest. Laenukasvu saanuks ohjeldada, kuid seda tehti liiga hilja. Näiteks suurema omafinantseeringu nõudmine, laenu andmine vaid legaalse sissetuleku alusel ning kinnisvaraga spekuleerimise maksustamine.

• Eesti ja Leedu rõhutavad oma erinevust Lätist, mis sellest arvate? Majanduskriis on rabanud kõiki kolme Balti riiki rängalt, ka Eestis on SKP langus 15-16% ning mitmed meetmed on sarnased meie eelarvekärbete ja maksutõusudega. Mitte küll samas skaalas - meie oleme välise surve all, kuid liigume samas suunas.

• Eesti on lubanud Lätile laenu, kas vajate seda raha?Osana rahvusvahelisest laenupaketist on Eesti lubanud Lätile 100 mln eurot. Vajame seda laenupaketti ja ka selle Eesti osa.

• Kuidas edeneb Parexile ostja leidmine?Restruktureerimine on pooleli, ootame Euroopa Komisjoni luba. 24% ostis EBRD ning tekkinud on potentsiaalseid huvilisi.

• Kas välisdoonorid võiksid Läti abistamise ka sinnapaika jätta, kuna Läti krahh ei kujutaks endast mõnedel hinnangutel Ida-Euroopas enam süsteemset riski? Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia oli eile Riias ja kordas selgelt rahvusvaheliste laenuandjate toetust programmile.

• Kas Läti poliitiline ebastabiilsus ei sea kärpekava ohtu?500 miljoni lati suurune pakett pole roosiaed, kuid kui kaaluda alternatiivi, kus pole ei eelarvet ega rahvusvahelist laenu, millel oleks rängad tagajärjed, võib sellega elada. Loodan, et parteid suhtuvad olukorda vastutustundega, nii et laenuprogramm saaks jätkuda. Positiivseks arenguks on näiteks värske eelarvekokkulepe.

• Millal Läti majandus toibuma hakkab?Kasv taastub praeguste prognooside järgi järgmise aasta neljandas kvartalis valdavalt ekspordi jõul. Euroga liitumise plaan on 2014. aastal.