Majandusajakirja Economist värske number
lahkab fikseeritud valuutakursiga Läti kibedaid valikuid ning soovitab suurtes
raskustes väikesed ELi riigid kiiremini euroalale aidata.
Selleks tuleks kiirkorras käivitada debatt, kuidas korraldada euroala sees raskustesse sattunud riigi võlgade restruktureerimine, nii et vastutus lasuks eelkõige makseraskustesse sattunud riigil endal ning tema laenuandjail. Just hirm, et nõrkade riikide vastuvõtmine euroalasse õõnestab euroala tugevust, sundides teisi riike appi minema või viies halvimal juhul euroala lagunemiseni, on üks põhjusi, miks euroala riigid praegu näiteks suurtes raskustes Lätile appi ei taha tulla. Teine argument, et nõrkade väikeriikide vastuvõtmine võiks kallutada Euroopa Keskpanka hinnastabiilsuse kursilt, on ajakirja arvates ülepaisutatud hirm.
Ajakiri tõdeb, et kriisist rängalt tabatud Lätil on ainult halvad valikud, nii on jätkatud senist fikseeritud kursi poliitikat, mida toetavad nii poliitikud kui rahvas. Investorid aga näevad Lätis teist Argentiinat, kus fikseeritud kursi katkemine on aja küsimus.
Valuutakursi vabakslaskmine ei pruugi väikesele avatud majandusega Lätile tagada „õiget“ valuutakurssi, mis aitaks majandusel stabiliseeruda. Seda eriti värske finantskriisi valguses, mis on näidanud, et alati ei saa loota turgude tarkusele. Kui aga kurss siduda ringi madalamal tasemel, oleks Lätil ka sellest lahendusest rohkem kaotada kui võita. Konkurentsivõime ei paraneks üleöö, küll aga kasvaks koheselt valuutas võetud laenude koorem ning euroga liitumine lükkuks. Head oleks devalveerimises vaid niivõrd, et see kiirendaks maksejõuetuse saabumist ning Läti erasektori võlgade mahakandmist, leiab Economist.
Parim lahendus oleks ajakirja arvates kiire üleminek eurole, mis kõrvaldaks selle kõrge hinna, mida Lätil tuleb valuutariski eest maksta. Ning Läti finantssüsteemi stabiilsus on ka euroala riikide endi huvides. Krahh kahjustaks naabreid ja saadaks šokilaine üle kogu Ida-Euroopa ja regioonis tegutsevate pankade.
Kuid seni on oldud selle vastu ja nõutud Maastrichti tingimuste täitmist, mis paraku on Lätile järjest keerulisem.
Euroalal makseraskustesse sattunud riigi võlgade restruktureerimise küsimuse lahendamine ja sellise võimaluse vastu valmistumine muudaks euro vastupidavamaks. Ühtlasi sillutaks see Lätile ja teistele raskustes riikidele teed euroalasse, kirjutab Economist ja meenutab, et isegi selline kirglik ujuva valuutakursi eestkõneleja nagu Milton Friedman leidis, et valuutaliit suure tugeva naabriga on väikestele areneva majandusega riikidele parim alternatiiv.
Seotud lood
Tänane Briti majandusajakiri Economist kirjutab, et Läti majanduse vabalangus on peatunud ning et hukku ja hävingut mananud kassandrad peavad nüüd oma sõnu sööma – Kreekaga võrreldes näeb Läti täna isegi parem välja.
Briti majandusajakirja The Economist värske
number „hoiatab“, et eestlaste enesega rahulolu, mida lätlased ja leedulased
meile niigi ette heidavad, saab IMFi üllatavalt positiivse hinnangu järel vaid
hullemaks minna.
Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke ütleb
täna Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud intervjuus, et kontrollitud
devalveerimine Lätis võib majanduse isegi kiiremini august välja tuua.
Täna Tallinnas viibinud Läti peaminister
Valdis Dombrovskis kinnitas, et Läti jätkab majanduse stabiliseerimiskava
elluviimist, mis välistab devalveerimise ning eeldab välisdoonorite laenuabi
jätkumist, sealhulgas ootab Läti Eesti lubatud 100 miljonit eurot.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.