• OMX Baltic−2,3%292,21
  • OMX Riga−0,05%880,22
  • OMX Tallinn−1,04%1 873,45
  • OMX Vilnius−2,48%1 130,38
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 100−0,26%8 848,1
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,78
  • OMX Baltic−2,3%292,21
  • OMX Riga−0,05%880,22
  • OMX Tallinn−1,04%1 873,45
  • OMX Vilnius−2,48%1 130,38
  • S&P 500−1,76%5 849,72
  • DOW 30−1,48%43 191,24
  • Nasdaq −2,64%18 350,19
  • FTSE 100−0,26%8 848,1
  • Nikkei 225−1,2%37 331,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,78
  • 16.10.09, 12:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Economist: EL peaks raskustes väikeriikidele euroukse avama

Majandusajakirja Economist värske number lahkab fikseeritud valuutakursiga Läti kibedaid valikuid ning soovitab suurtes raskustes väikesed ELi riigid kiiremini euroalale aidata.
Selleks tuleks kiirkorras käivitada debatt, kuidas korraldada euroala sees raskustesse sattunud riigi võlgade restruktureerimine, nii et vastutus lasuks eelkõige makseraskustesse sattunud riigil endal ning tema laenuandjail. Just hirm, et nõrkade riikide vastuvõtmine euroalasse õõnestab euroala tugevust, sundides teisi riike appi minema või viies halvimal juhul euroala lagunemiseni, on üks põhjusi, miks euroala riigid praegu näiteks suurtes raskustes Lätile appi ei taha tulla. Teine argument, et nõrkade väikeriikide vastuvõtmine võiks kallutada Euroopa Keskpanka hinnastabiilsuse kursilt, on ajakirja arvates ülepaisutatud hirm.
Ajakiri tõdeb, et kriisist rängalt tabatud Lätil on ainult halvad valikud, nii on jätkatud senist fikseeritud kursi poliitikat, mida toetavad nii poliitikud kui rahvas. Investorid aga näevad Lätis teist Argentiinat, kus fikseeritud kursi katkemine on aja küsimus.
Valuutakursi vabakslaskmine ei pruugi väikesele avatud majandusega Lätile tagada „õiget“ valuutakurssi, mis aitaks majandusel stabiliseeruda. Seda eriti värske finantskriisi valguses, mis on näidanud, et alati ei saa loota turgude tarkusele. Kui aga kurss siduda ringi madalamal tasemel, oleks Lätil ka sellest lahendusest rohkem kaotada kui võita. Konkurentsivõime ei paraneks üleöö, küll aga kasvaks koheselt valuutas võetud laenude koorem ning euroga liitumine lükkuks. Head oleks devalveerimises vaid niivõrd, et see kiirendaks maksejõuetuse saabumist ning Läti erasektori võlgade mahakandmist, leiab Economist.
Parim lahendus oleks ajakirja arvates kiire üleminek eurole, mis kõrvaldaks selle kõrge hinna, mida Lätil tuleb valuutariski eest maksta. Ning Läti finantssüsteemi stabiilsus on ka euroala riikide endi huvides. Krahh kahjustaks naabreid ja saadaks šokilaine üle kogu Ida-Euroopa ja regioonis tegutsevate pankade.
Kuid seni on oldud selle vastu ja nõutud Maastrichti tingimuste täitmist, mis paraku on Lätile järjest keerulisem.
Euroalal makseraskustesse sattunud riigi võlgade restruktureerimise küsimuse lahendamine ja sellise võimaluse vastu valmistumine muudaks euro vastupidavamaks. Ühtlasi sillutaks see Lätile ja teistele raskustes riikidele teed euroalasse, kirjutab Economist ja meenutab, et isegi selline kirglik ujuva valuutakursi eestkõneleja nagu Milton Friedman leidis, et valuutaliit suure tugeva naabriga on väikestele areneva majandusega riikidele parim alternatiiv.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele