• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 16.10.09, 12:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Savisaar aprillis: krooni devalveerimine on reaalne 18. oktoobril

Andrus Ansip võib küll rikkis plaadi kombel korrata, et devalveerimist ei tule, kuid tegelikult ei paista tal ju olevat ka alternatiive. Võtmepäev on 18. oktoober. Ansipi positiivne stsenaarium on devalveerida kohe peale kohalike omavalitsuste valimisi, kirjutas linnapea Edgar Savisaar selle aasta aprillis Äripäeva arvamusartiklis.
Järgneb Edgar Savisaare arvamusartikkel:
Reformierakonnal on salaplaan majanduskriisist väljumiseks. Euroopa Investeerimispangalt (EIB) laenatav 8,6 miljardit krooni on valitsuse plaanide kohaselt kavas viie aasta jooksul kulutada suurte infrastruktuuriobjektide ehituse rahastamiseks.
Kuna EIB laen võetakse eurodes, siis krooni devalveerimise korral tuleb põhisummana tagasi maksta mitte 8,6 miljardit krooni, vaid näiteks 10 või 12 miljardit krooni. Valitsuse laenuvõtmise kava võib lõppeda katastroofiga.
Kasvavad maksulaekumised saavad tulla süsteemsest ekspordi arendamisele suunatud majanduspoliitikast, kuid sellist poliitikat koalitsioonil praegu ei ole. Paljureklaamitud eksportivate ettevõtjate toetamise pakett on takerdunud Rein Langi ja Juhan Partsi vastuolude taha ning on ebapiisav. Ettevõtjadki on rõhutanud, et enne on kriis möödas, kui riigi tugi ettevõtjateni jõuab.
Reformierakonna juhitav koalitsioon on praegu SMS-laenajaga võrreldavas tupikseisus - pole raha ega väljavaadet seda teenida, samas tuleb kulusid kanda ja edasi elada.
Samas võib Reformierakond ka riigi tekkivat pankrotti lausa planeerida, sest tõenäoliselt jõuab Eesti riik pankrotiseisu alles siis, kui Reformierakonda enam valitsuses ei ole.
Seega on kaks võimalikku Reformierakonna tegevusvarianti, mis puudutab EIB laenu võtmist ja Eesti jõudmist pankrotiseisu. Esimene variant: reformierakondlik koalitsioon pole pädev hindama, millise olukorra nad 8,6 miljardi kroonise laenu võtmise, devalveerimise ja puuduva majanduspoliitikaga Eesti riigis tekitavad.
Nad elavad üks päev korraga ja kulutavad oma energiat võimul püsimiseks. See seletaks ka Andrus Ansipi vastuolulisi seisukohti majandusküsimustes.
Teise variandi kohaselt prognoosivad reformierakondlased Eesti riigi pankroti saabumist, kuid loodavad selle sündmuse ajastada hetkele, kui nemad võimul ei ole.
Enne võimult minekut pumpavad nad Eesti majandusse hulga laenuraha ja näitavad ennast heategijatena. Pankrot saabuks kellegi teise juhtimise all, mis võimaldaks Reformierakonnal hiljem uue päästjana valitsusse minna. Igal juhul elegantne skeem Reformierakonna populaarsuse päästmiseks.
Andrus Ansip on oma taustalt pankrotihaldur ja maksejõuetuse saabumist haistab ta kilomeetrite taha. Seega on tema mõistes vajalik saavutada puhastav pankrotimenetlus, et siis jälle puhtalt lehelt alustada. Eesti rahvale ei tähendaks selline skeem aga head.

Seotud lood

Uudised
  • 16.10.09, 10:30
Raasuke: Läti majandus saaks devalveerimisega hakkama
Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke ütleb täna Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud intervjuus, et kontrollitud devalveerimine Lätis võib majanduse isegi kiiremini august välja tuua.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele