Mulgi häärber naudib väärikat iga

Aeg-ajalt on tee mind ikka Hallistest läbi viinud. Nii oligi kuhugi mälusoppidesse salvestunud pilt ühest nukralt seisvast majast teeäärses pargis. Hall, üksik ja lagunev. Et tegu on mingi mõisahoonega, selles ma eriti ei kahelnudki.

Seda suurem oli üllatus, kui leidsin sama hoone Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi koostatud raamatust "Eesti taluhäärberid".

Tõepoolest, tegemist on ilmselt ühe suurema maahäärberiga, mille eelmise sajandi alguses väidetavalt Läti päritolu ehitusmeestel laskis ehitada Pärnu linakaupmees Voldemar Mathisen.

Lisaks majale kerkisid hoonetekompleksi maakivist aidad, ilmselt ikka selleks, et kohapealt kokkuostetavat lina hoiustada. Suurim ait kannab aastakivil numbrit 1905.

Hooneid ja parki ümbritses maakividest aed ja hoovi pääses uhkete metallväravate vahelt. Tõsi viimaste maakivist postid on ilmselt nõukogude ajal asendunud silikaattellistega.

Kui linahinnad esimese maailmasõja eel langesid, rändas häärber aastal 1912 Peeter Puki valdusesse. Selle perekonna kätte jäigi hoone neljakümnendate aastate lõpuni, siis sai hoonest kohaliku masina-traktorijaama kontor, hiljem sovhoosikeskus. Pärast riigimajandi kadumist jäi hoone tühjaks, hakkas lagunema ja oleks läinud ilmselt lõpuks kõige kaduva teed nagu nii mitmedki meie mõisa- või taluhäärberid.

Nii oligi mu üllatus suur, kui tänavu varakevadel jällegi Hallistesse juhtusin ja mälupildis kinnistunud halli häärberi asemel värskelt renoveeritud hoonet silmasin.

Maja uuestisünni loos aitab selgusele jõuda majaomaniku esindaja Marina Veskilt. "Kuigi plaanitud oli lõpetada hoone renoveerimine eelmisel sügisel, venisid ehitustööd nagu ikka. Nii jõudsimegi töödega lõpule alles tänavu jaanuaris," räägib Veskilt.

Tema sõnul oli hoone enne renoveerimist kehvas seisus: "Üks hoonetiib oli tules kannatada saanud, torn praktiliselt lagunenud, see tuligi põhimõtteliselt lammutada ja uuesti ehitada. Aga hea, et hoone üldse alleski oli," nendib ta.

Hoone kunagisest sisustusest polnud tema sõnul alles enam midagi. Samuti polnud vähimatki ettekujutust taastajatel sellest, milline võis sisekujundus ja ruumide paigutus algselt välja näha.

"Siin saime abi taluhäärberite uurijalt Heiki Pärdilt. Tema oli see, kes juhatas kätte ligiduses asuva vana talumaja, mis pärineb ilmselt samast ajajärgust ja võib olla samade ehitusmeeste töö," räägib Veskilt. "Sealt said aluse ka saali seinu ja lage katvad juugendlikud kaunistused."

Üllatusena olid hoones säilinud saali lühtrite kinnitusi ümbritsevad kipsrosetid, mis veel suurema üllatusena olid vormitud paksust loomanahast põhjadele.

"Säilinud oli ka peaukse vaskne käepide, arvatavasti tänu sellele, et oli peidus paksu värvikihi all. Muidu oleks metallikratid selle juba ammugi minema tassinud," lisab Veskilt.

Lisaks ehedatele juugenddetailidele hoone välisilmes on see ka muljetavaldavalt suur.

L-tähe kujulise hoone pikem tiib vaatab sissesõiduteele ja lühem pargile. "Pargiga on suurem töö ees ootamas," märgib Veskilt. "See tahab kindlasti uut planeeringut. Kui seal kunagi olidki jalgteed, siis pole tänaseks neist märkigi. Samuti on puud vanad, ja elupuuhekk kipub juba maja esikülge kinni katma." Jalgteed ja lehtla oleksid pargiuuenduskava olulised osad.

Koos uuestisünniga on muutunud ka hoone otstarve, kunagisest linakaupmehe majast on tänaseks saanud Mulgi häärberi nimeline kodu eakatele. Võimalus väärikalt vananeda on antud nii majale kui inimestele.

1900 ostis 76hektarilise talu Pärnu linakaupmees Voldemar Mathiesen, kes rajas maakivist aidad ja uhke häärberi. Kui Esimese maailmasõja järel linanõudlus vähenes, müüs kaupmees oma torniga maja Pukkidele. Kiviaidad ehitati ümber meiereiks ning karjalaudaks.

1941. aasta 14. juuni küüditamisest õnnestus Pukkidel pääseda ja pere jäi häärberisse elama. 1943. aastal paigutati meierei kiviaita Saksa sõjaväe toiduladu. Talu võõrandati 1940ndate lõpus ja 1950. aastal rajati tallu Abja masina-traktorijaam (MTJ). Meiereihoone tehti töökojaks, katlamajja paigutati diiselelektrigeneraator, tuuleturbiin lammutati. MTJ tegutses torniga majas kuni 1957. aastani. Pärast kolhoosi Täht reorganiseerimist Halliste sovhoosiks tehti sinna sovhoosi kontor. Alates 2002 on kompleks eravalduses.

Fotod: Teet Reier