• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,48
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,48
  • 02.11.09, 16:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kadastik: Ekspressi rahahädas pole midagi üllatavat

ASi Eesti Meedia nõukogu esimehe Mart Kadastiku sõnul pole Ekspress Grupi katses tugevdada rahalist seisu võlakirjade abil midagi uut, kuid kas suuremad muutused võivad gruppi tabada, seda ei rutanud Kadastik kinnitama.
Ekspress Grupp emiteerib ühe miljoni euro (15,6 miljoni krooni) eest võlakirju lunastamispäevaga 29. oktoober 2010, teatas ettevõte täna börsile.
Kadastik tuletas meelde, et reklaamikäibed on langenud, rahavoogudes on auk tegelike võimaluste ja võetud kohustuste vahel ning selline rahaotsimine pole üllatav, kõik eelnevad Ekspressi börsiteated on andnud sama ettekujutuse. Ekspressil on mitmeid võimalusi, kas kuskilt raha juurde hankida, ettevõtteid või tükke maha müüa, lisas ta.
Kuid kui spekuleerida, kas Schibsted võiks olla huvitatud Ekspressist või nende osadest? "Ekspress kirjutas, et Eesti Meedia on müügis. Ma ei taha samal tasemel hakata rääkima neist kuuldustest," oli Kadastik napisõnaline.
Kas Ekspress oleks ahvatlev pruut, kellele kosja minna? "Eestis on kontsentreeritust piisavalt meedias, mida ühiskond võiks ära taluda," märkis Kadastik, lisades, et Schibstedi ja Ekspressi võimalikku liitu tõsiselt võtta ei saa. Kadastiku sõnul on nad Ekspressiga mitmetes ettevõtetes koostööd teinud ja praegu on see koostöö suhteliselt tasakaalustunud, sealt edasi minek oleks juba lahustumine.
2007. aastal sõlmis Ekspress Grupp Delfi ostu finantseerimiseks SEB Eesti Ühispanga, Sampo panga ja Nordea panga sündikaadiga laenulepingu summas 43,1 miljonit eurot.
"Olen isiklike garantiisid kirjutanud firma taha. Ekspress Grupi teine suurem osanik on Danske pank, kes on muide optimistlik omanik, kes nõus raha juurde panema," rääkis Hans H Luik selle aasta septembris ETV-le antud intervjuus, märkides, et kui olukord nõuab, tuleb mõni meediaga vähem seotud firma maha müüa. Need reservid on olemas ja neid tuleb kasutada, lisas ta. Laenulepingu kohaselt on sel aastal veel Luigel võimalus Ekspressile laenata 92 miljonit krooni.

Seotud lood

Uudised
  • 05.11.09, 16:53
Ekspress Grupp sai 66,6 miljonit krooni kahjumit
Ekspress Grupi kolmanda kvartali kahjum oli 66,6 miljonit krooni ehk 3,19 krooni aktsia kohta võrrelduna 12,3 miljoni krooni suuruse kasumi (0,64 krooni aktsia kohta) aasta tagasi, teatas ettevõte börsile.
Uudised
  • 02.11.09, 17:05
Kobin: Ekspressil pole likviidsuskriisi!
Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin rõhutab, et grupp tegeleb rahaseisu tugevdamisega, et kõik oma plaanid ellu viia, kuid kriisist kindlasti juttu ei ole.
Uudised
  • 02.09.09, 12:14
Eesti Ekspress ja Maaleht ühendavad oma äripooled
AS Maaleht ja Eesti Ekspressi Kirjastuse AS ühendatakse alates 01.oktoobrist 2009 ning äriühingu uueks nimeks saab AS Eesti Ajalehed.
Uudised
  • 06.08.09, 22:02
Eesti Ekspressi I poolaasta kahjum oli 1,88 miljonit krooni
Eesti Ekspressi Kirjastus sai esimeses poolaastas 1,875 miljonit krooni kahjumit võrrelduna 7,3 miljoni kroonise kasumiga aasta tagasi, selgub Ekspress Grupi majandusaruandest.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele