Linnaruum uueneb läbi konkursside

Kohe alguses tuleks täpsustada, et see number tähendab vaid konkursse, mida on korraldatud Eesti Arhitektide Liit (EAL), siia lisanduvad veel arendajate endi korraldatud konkursid.

"Viimase aasta jooksul on toimunud EXPO Eesti paviljoni, Tallinna uue administratiivhoone, Rakvere Pauluse kiriku juurdeehituse ja hoolekandeküla ideekonkursid, lisaks oleme kooskõlastanud mõned planeeringukonkursid," selgitas EALi direktor Ingrid Mald-Villand. "Toimumas on Narva Joaoru puhkeala ja Balti Filmi- ja Meediakolledži õppehoone konkursid," lisas ta.

Villandi sõnul pole võistluste arvukus vaatamata majanduse keerdkäikudele langenud, tänavu on neid koguni mullusest rohkem toimunud. "Loomulikult ei oska ennustada, mida järgmine aasta toob, võimalik on ka siin langus," rääkis Villand ning nentis, et nii mõnedki viimaste aastate võidutööd on esialgu kahjuks vaid paberile jäänud - töö läheb käima eelkõige ikkagi nende projektidega, mille rahastamine on selgelt seotud Euroopa Liidult saadavate toetustega.

Üks asi, mille üle Villandi arvates kurta ei saa, on erinevatel ideekonkurssidel ja arhitektuurivõistlustel osalejate arvukus.

Näiteks laekus Tallinna Linnavalitsuse uue administratiivhoone arhitektuurivõistlusele 79 tööd, millest teise ringi valiti kümme. Osalejaterohked olid ka Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurivõistlus ning Rakvere Vabaduse platsi planeerimise ja Pauluse kiriku rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus.

"Kunstiakadeemia uue õppehoone konkursile laekus 100 võistlustööd, Rakvere puhul oli aga osalejate arv lausa 136, nende seas ka palju töid välisriikidest," lisas Villand.

Häid ideid ja plaane on olnud nii mõnelgi omavalitsusel, kes on käinud ka arhitektide liidus neid tutvustamas ja nõu küsimas, ainult et ideedest kaugemale pole need ettevõtmised kahjuks jõudnud.

"Tegelikult jääb arhitektuurivõistluste puhul tihti tagaplaanile töömaht, mis tehakse ära võistlustöö loomisel," selgitas arhitekt Illimar Truverk, kes kuulus EXPO 2010 Eesti paviljoni ideekonkursi võitnud töö "Savecity.org" koostajate meeskonda.

"Tavainimesele kajastub nii mõnigi arhitektuurikonkurss vaid kenade piltidena mõnes meediaväljaandes, see kui palju selleks vaeva nähtud, jääb tema eest varjatuks," lisas ta. Ta tunnistas, et omavalitsustele on arhitektuurikonkursid kindlasti suurimaks tõukejõuks nii linnaruumi planeerimisel kui ka uute hoonete kavandamisel.

Aastal 2006 teatas Eesti Arhitektide Liit (EAL) avalikus pöördumises, et linnaruumi analüüsi järgi peab linnavalitsuse uus hoone paiknema kesklinna jalakäigu- ja ühistransporditsoonis, olles kõigile linnakodanikele kergesti ligipääsetav.

"Pakutud võistluse ala ei kuulu ühistranspordi kesksõlme piirkonda ja ei ole olemas analüüsi, mis näitaks, kuidas jalakäiguala saaks areneda pakutud alani - seega on hoone külastamine mugav vaid autoga liiklejale," kommenteeris EALi eestseisuse esimees Ülar Mark teemat Ärilehes.

Praeguseks on aga uue raekoja kaheosaline arhitektuurivõistlus edukalt lõppenud ja üle 3 000 000 krooni maksumaksja raha auhindadeks väljajagatud.

Võitjaks osutus Bjarke Ingels Group ApS Taanist. Kas ja kuidas uue raekoja ehitusega edasi minnakse, pole praegu veel teada. Ilmselt ei tahetud ka selles küsimuses enne kohalikke valimise mingeid otsustavaid samme astuda.

Fotod: Eesti Arhitektide Liit, arhitektuuribürood