Seni, kuni kindlustusmaaklerile maksab tasu kindlustusandja, pingutab maakler ennekõike enda, äärmisel juhul kindlustusandja huvides. Kindlustustegevuse seadus ei reguleeri maakleri tegevust täpselt, mistõttu puudub seaduslik mehhanism, mis tagaks kliendi huvide kaitse.
Seaduse järgi on maakleril kohustus soovitada kliendile tema huvidega enim kooskõlas olevat kindlustuslepingut, ent praktikas ilmneb siin oht, mis on otseselt huvide konflikti allikaks. Näiteks nõuab seadus, et kliendi huvile kõige paremini vastav leping tuleb välja valida maakleri poolt kliendile esitatud valimi seast. Samas ei sea seadus valimi koostamisele mingeid piiranguid, st valim ise ei pea sisaldama turu parimaid kindlustuslepinguid ega isegi mitte kõigi Eesti kindlustusandjate omi.
Seega saab maakler valimit kujundades tekitada olukorra, kus ta iseenesest täidab seaduse nõuet soovitada parimat lepingut valimist, olles aga eelnevalt valimit kujundades jätnud sellest välja nii mõnegi kliendi huvile vastava lepingu. Seadus ei taga seda, et maakler soovitab kliendile tema kindlustushuvi arvesse võttes just kõige parema kindlustuslepingu. Vastupidi, praegune regulatsioon jätab kliendi suures osas kaitseta.
Regulatsiooni puudulikkus ei tähenda automaatselt, et seda alati ja kõik turuosalised kuritarvitaksid. Probleem tekib siis, kui maaklerit hakkavad mõjutama mingid välised tegurid ja tekib huvide konflikt. Maaklerite tasustamise skeem on ilmselt üks huvide konflikti allikas, mis koosmõjus regulatsiooni puudulikkusega võib hakata töötama kliendi kahjuks. Praegune tasustamise skeem kallutab maaklerit lähtuma mitte niivõrd kindlustusvõtja huvidest, kuivõrd pigem kindlustusandja või koguni enda ärihuvidest.
2007. aasta ärikindlustuse turu-uuringuga kaasnevas töödokumendis on Euroopa Komisjon leidnud, et kindlustusmaakleri näol on tegu iseseisva ettevõtjaga (turuosalisega), kes tegutseb lähtuvalt oma majandushuvist.
Välja on kujunenud tasuskeemid, kus maakler tunnetab end pigem kindlustusandja lepingupartnerina. Kuna kõik kokkulepped ei pruugi olla avalikud, ei saa välistada, et tasustamise lähtealustena kasutatakse käibepõhiseid näitajaid. Ka on maakleri enda majanduslik huvi tekitada võimalikult suur käive, vahendades nende kindlustusandjate lepinguid, kes maksavad maaklerile suuremat protsenti.
EK on asunud seisukohale, et sellest tulenevalt huvide konflikt igal juhul eksisteerib. Kuid küsimus on pigem selles, kas ja kuidas minimeerida huvide konflikti kahjulikke mõjusid.
Maaklerite arvates välistab huvide konflikti vahendustasudest teavitamine. Teavitamiskohustus ei pruugi olla selleks piisav, kuna kindlustusvõtja ei taju kindlustusandja poolt maaklerile makstavat vahendustasu enda rahalise kohustusena. Samuti ei taga see seda, et maakler on kliendile esitanud parima valiku kindlustuslepinguist. Praegu kasutatav tasuskeem sisaldab endas märkimisväärset ohtu kindlustusmaakleri objektiivsusele ning välistab konkurentsi maaklerite vahel.
Kui klient tasuks oma teenuse eest ise, hakkaks ta oma valikutega ka maaklerite tegevust selgelt distsiplineerima ja paneks maaklerid omavahel hinna osas konkureerima. Maakleril tekiks majanduslik huvi osutada võimalikult soodsa hinnaga võimalikult kvaliteetset teenust. Samuti mõjuks konkurents soodsalt vahenduse hindade langemisele.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?