Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa ei suhtu enda sõnul eelarvekärpesse valulikult ega leia, et ringhäälingule oleks ülekohut tehtud.
Samas on võrreldes tänavusega asutuse järgmise aasta eelarve väiksem 7,4 protsendi ehk 27,9 miljoni krooni võrra.
"Kui me ennast kõrvutame muu majandusruumiga, on kärped olnud kohati tunduvalt suuremad," lausus Allikmaa. "Arvan, et oleme teiste eelarveliste asutustega või sarnase profiiliga asutustega suhteliselt sama jalga käimas ja minu südametunnistus ei luba öelda, et peaksime olema mingis erilises positsioonis," rääkis ta.
Allikmaa täpsustas, et tegelikult on rahvusringhäälingu eelarvet aasta jooksul kärbitud 13 protsendi võrra. "Kui me alustasime käesolevat aastat 403 miljoniga, siis uut aastat alustame 351 miljoniga ehk 52 miljonit krooni on vähem," märkis ta. "See on seepärast nii, et vahepeal on tehtud mitu eelarvekärbet," lisas meediajuht.
Samas kinnitas Allikmaa, et eelarvekärbetest hoolimata jätkuvad kõik olulised saated nii raadios kui ka televisioonis. "Oleme enda jaoks väga selgelt paika pannud, et uudiste mahtu ja uudiste formaati me ei muuda, või õigemini – me muudame seda kõige viimasena," rõhutas ta.
"Usun, et suudame säilitada ka kõikide meie tänaste väliskorrespondentide kohad. Ja kindlasti säilitame ühiskonnaelu saated ja need saated, kus analüüsitakse, mis Eesti elus toimub," lisas Allikmaa.
Spordisõprade rahustuseks kinnitas rahvusringhäälingu juht, et kindlasti edastavad nad 2010. aasta taliolümpiamänge ja jalgpalli MMi. "Need jäävad kas või sellel lihtsal põhjusel, et nende suhtes on rahvusvahelised lepingud ja kohustused võetud juba mitmeid aastaid tagasi," põhjendas ta.
"Samas on OM ja jalgpalli MM siiski televaataja jaoks nii pagana olulised asjad, et nendest loobumist tuleks enne kümme korda vaagida," lisas ta.
Allikmaa ütles, et kui nad üldse midagi kärbivad, siis ennekõike meelelahutusprogrammi. "Praeguses mahus me seda programmi hoida ei suuda,“ tõdes ta "Mõned saated langevad kas terveks hooajaks või siis osaliselt hooajast välja," märkis Allikmaa.
Riigikogus on täna kolmandal lugemisel järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Seotud lood
Põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetusi pole kärpekäärid nii tugevalt tabanud, kommenteeris PRIA peadirektor Jaan Kallas asutuse eelarve vähenemist vaid 0,55% võrra.
Kui paar kuud tagasivalitses ebakindlus, kas riik panustab tulevaks aastaks vajaliku summa, siis nüüd on kindel, et Koidula piirijaam valmib tähtajaks, rääkis Riigi Kinnisvara ASi Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld.
Väga edukalt saame projektiga edasi minna ja ausalt öeldes, ega me rohkema raha eest järgmisel aastal teha ka ei jõuaks, kommenteeris riigieelarvest neile kavandatavat summat Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.
Kui leping mingiks suureks tee-ehituse objektiks on sõlmitud, siis vaevalt selle arvelt hakatakse üritama midagi riigieelarvest kokku hoida, kommenteeris Kukruse-Jõhvi teelõigu üks ehitajaist, ASi Talter juhataja Sven Pertens.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.