Lameda Maa ja pöörlematu Maa pooldajate ümberpööramiseks peaks Eestisse püstitama teadust avavaid objekte, millel oleks hariv ja ka äriline mõõde, kirjutab Aarne Silas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
- Foucault’ pendel oli Tartu Ülikooli vanas füüsikahoones. Foto: Vikipeedia
Tartu Ülikoolis oli Foucault´ pendel, kuid seoses füüsikute kolimisega seda enam ei ole. Mina tegin pendli Gustav Adolfi Gümnaasiumi, kuid ka see muudeti ebaefektiivsemaks. Miks ei võiks näiteks kaubanduskeskuse T1 fuajees olla pendel, mis võnguks Eestimaa mudeli kohal, ja temale kinnitatud laser joonistaks alupinnale jooni üha uutesse kohtadesse. Lisaks võiks ta ümber paisata tema esialgse võnketasandi lähedale paigutatud eseme.
Foucault pani oma pendli tööle 1851. aastal Pariisi Pantheonis. Ka enne seda olid füüsikud kindlad, et Maa pöörleb ümber oma telje. Siiski oli palju uskmatuid, kes tahtsid käegakatsutavaid ja silmaga nähtavaid tõestusi selle füüsikutele tuntud nähtuse kohta. Kahjuks on see nähtus ka tänapäeval paljudele mittemõistetav, kuid katsena nähtavana paneb mõtted tööle objektiivsete loodusseaduste mõistmise suunas.
Idee seisneb selles, et võnkuv pendel säilitab oma võnketasandi. Kui nüüd panna piisavalt pikk pendel võnkuma näiteks Maa poolusel, siis ööpäevaga pöördub Maa 360 kraadi, kuid pendel võngub endiselt piki esialgset tasandit. Teiste laiuskraadide kohta on arvutusvalemid leitavad
Vikipeediast. Seal on ka täiendavat infot Foucault´pendli kohta.
Vajadus sellise seadme järgi on ilmselge. Õpilasena käisin seda vaatamas tolleaegses Leningradis. GAGis õpetajana töötades ehitasin ka sinna pendli, mis pakkus huvi nii oma kooli kui ka teiste koolide õpilastele.
Ka praegu saab selle pendliga tutvuda, kuigi peene trossi asemel koosneb pendel nüüd jämedast traadist tehtud lülidest. (Sama viga tehti ka TÜ pendli ümberehitamisel.) See muudab matemaatilise pendli lähedase seadme füüsikaliseks pendliks, mille liikumine ei ole samavõrd puhas. Pendel hakkab tegema Lissajous` kujundeid.
Kaubanduskeskused, tehke ära!
Kui pendel kusagile üles panna, siis muutub see paljude klasside huviobjektiks, kuhu füüsikatundides minna. Seal võiks täita ka ettevalmistatud töölehti ja sooritada teisi seadmega seotud mõõtmisi. Moskva mitmes kaubanduskeskuses tõmbavad Foucault’ pendlid õpilaste tähelepanu ning suurendavad kaupluste käivet.
Minu pakutav pendel ripuks peene trossi otsas, mis on kinnitatud otslaagri külge ja mille otsas on näiteks sangpommiraskune keha. Keha külge kinnitaksin laseri, mille tekitatud jooned (fluorestseerival) alusel aitavad jälgida Maa pöörlemist.
Lisaks võiks asetada kehast 10 cm kaugusele mõne eseme, mille pendel mõne aja pärast ümber lükkab. Kunstilise taseme tõstmiseks võiks aluspind olla kujundatud Eesti kaardina koostöös koha omanikfirma kunstnikuga.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Autonoomsed robotid veealuse taristu kaitseks oleks strateegiline investeering tehnoloogiasse ja majandusse, kirjutab TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur ja MindChipi tegevjuht Heigo Mõlder arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Seame ühise eesmärgi jõuda järgmise kümne aasta jooksul e-residentsusega miljardilise aastase maksutuluni, kirjutab Teenusmajanduse Koja juhatuse liige Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Bürokraatia vähendamiseks tuleb riigi kohustusi perioodiliselt auditeerida, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Edukas Eesti on säästlik ja innovaatiline Eesti. Kirde-Eesti elukeskkonna parandamine aitab lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme ja pakub samal ajal investeerimisvõimalusi, kirjutab Reigo Sindonen arvamuskonkursile „Edukas Eesti“ saadetud artiklis.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.