• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,11%38 474,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,7
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,11%38 474,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,7
  • 09.12.09, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlaste rumalad finantsotsused

Kui teil oleks võimalik teenida kaks korda suuremat tulu samasuguse riski juures, kas võtaksite selle pakkumise vastu? Eesti hoiustajad seda ei tee.
Investeerimise üks põhitõdesid väidab, et ei ole võimalik teenida rohkem tulu ilma suurema riskita. Reeglina nii ongi, kuid finantskriisi tagajärjel on ka seda põhireeglit veidi muudetud. Et vältida massilist paanikat ja pankade rahast tühjaks jooksmist, muutsid paljud valitsused üle kogu maailma oma pangahoiuste hüvitamise seadusi hoiustajate jaoks turvalisemaks. Reeglina oli enne 2008. aasta finantskriisi hoiustajatel teatav omavastutus. See tähendas, et ka hoiustades tuli hinnata panga riskantsust ja vale otsuse puhul oli võimalik veidi raha kaotada. Seega, mida suurem soovitud tulu, seda suurem oli ka risk. Kuid pärast ühe maailma suurima investeerimispanga Lehman Brothersi pankrotti viidi paljudes riikides hoiustajate omavastutus nullini - riik võttis endale kohustuse tagada hoiused 100%, sõltumata pankade riskiastme erinevustest.
Eestiski tagati uue tagatisfondi seadusega hoiused täies ulatuses. Lisaks põhisummale on tagatud ka teenitud intressid kuni hoiuse peatamise päevani. Kui varem olid hoiused kaitstud kuni 200 000 kroonini, siis nüüd koguni 782 330 kroonini.
Mida peaks see tähendama keskmisele Eesti hoiustajale? Kehtiva seadusega on pangad pandud ühte patta - ratsionaalne oleks valida puhtalt kõrgeima intressimäära järgi. Iga muu argument tähendaks kas ebaloogilisust või usaldamatust Eesti riigi suhtes. Eriti irooniline on, et pankade raskuste korral on ilmselt kõige turvalisem olla just väikeste riskantsemate pankade klient - pigem jätkub tagatisfondil vara BIGBANKi hoiuste tagamiseks kui Swedbanki jaoks.
Oleks rumal riigi pakutavat tasuta lõunat mitte kasutada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.10.24, 13:20
Kuidas tehisintellektiga saavutada selge konkurentsieelis?
Selleks, et olla edukas, ei piisa enam pelgalt heast tootest või teenusest – vaja on midagi enamat. Enamani jõuab siis, kui aeg, raha ja närvid pole viimse piirini pingul ning ei pea “tulekahjude kustutamisega” tegelema. Tõeline konkurentsieelis tuleb oskusest kohanduda ja kasvada koos tehnoloogiaga. BeyondCode AI jagab, kuidas leida võimalus ennast rakendada vaid seal, kus on sellest päriselt kõige rohkem kasu, aga ka kõik muu tehtud saada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele