Presidendiamet on ikkagi prestiižiga seotud positsioon ja ei saa olla ametipalkadega otseselt seostatud, ütles konsultatsioonifirma Ariko Reserv juhataja Igor Päss, kes on tegelenud palgaküsimustega ligi 20 aastat.
"Minu arvates peaks presidendi palk olema eraldi ametipalkadest, mitte otseselt seostatud," sõnas Päss.
"See on ikkagi prestiižiga seotud positsioon ja ei saa olla ametipalkadega otseselt seostatud. Praegune keskmise palgaga seotud süsteem on piisavalt toimiv. Aga miks seda praegu tahetakse muuta, seda tõesti ei oska öelda," lisas ta.
Kui keegi tahab mingisugust stabiilsust, siis võiks Pässi sõnul riigiametnike palk ikkagi seotud olla keskmise palgaga, sest see on piisavalt dünaamiline majandusliku edukuse ja ebaedukuse perioodil.
"Kas see palk on 100 tuhat, 120 tuhat või 150 tuhat, selles ei ole üldse küsimust. Aga, et presidendi palgast hakkavad nüüd lähtuma riigiametnike palgad, see on küll väär. Presidendi palk peaks olema täielikult eraldiseisev," arvas Päss.
Tema sõnul on oluline, et inimeste sissetulek oleks sõltuvuses nende kompetentsiga. "Äriühingutes on sissetulekud küll drastiliselt suuremad, aga need on ikkagi seotud selle tegevuse edukusega ning on pigem tulemuspõhised."
"Kui tulemusi ei ole, siis see inimene enam ei juhi seda ettevõtet või tööd. Erasektoris on ikkagi karmimad seadused. Isereguleeruv süsteem ja mina olen selle poolt," märkis Päss.
"Eeldan, et riigikogu koosneb eetilistest inimestest ja lähtub heast tahtest - kes, siis teine peaks palgad määrama. Kui olekski sõltumatud eksperdid, ei pruugi tulemus parem olla," rääkis ta.
Seotud lood
Eestis on tähtsamaid probleeme lahendada ja ligi 2000kroonise presidendi palgatõusu teemal ei peaks pikemalt peatuma, ütles konkurentsiameti juht Märt Ots.
Ülehomme läheb esimesele lugemisele riigi kõrgemate ametiisikute palkade seaduse eelnõu, mille järgi võidakse palgad lahti siduda keskmisest sissetulekust.
Riigikogu põhiseaduskomisjon määras 2011.-15. aastaks presidendi palgaks 5200 eurot ehk 81 362 krooni, mis on rohkem kui 2000 krooni kõrgem praegusest.
Kõrgemate riigiametnike palkade lahtisidumine keskmisest palgast oli õigustatud, kuid ebaõiglane oli riigiteenistujate palkade tõstmine praeguses majandusolukorras, rääkis Kalle Muuli raadiosaates "Olukorrast riigis".
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.