6. veebruari Äripäevas ilmunud Piret Reiljani artikkel
"Krediitkaardiralli Eesti Pangas" andis ülevaate keskpanga töötajatele väljastatud krediitkaartidega tehtud kulutustest. Eesti Pank üritas seda infot varjata ning me saime väljavõtted alles pärast kaebuse esitamist andmekaitse inspektsioonile. Oli üllatav, et keskpanga töötajatel on võrreldes teiste riigiasutustega nii paljudel ametikrediikaarte. Samuti olid üllatavad mõned kulutused, mis neid ametikaarte kasutades tehti. Näiteks oli ostetud
tax-free poest kaupa, võetud välja sularaha ja renditud koolituse tarbeks narrimüts.
Eesti Pank oli nautinud seda, et nad on kui riik riigis ning nende töötajate tehtud kulutustest ei pea avalikkus täpset ülevaadet omama.
13. veebruaril ilmunud Kadri Jakobsoni artikkel
"Võlale kaotatud elu" oli traagiline lugu 37 aasta vanusena elust lahkunud ettevõtjast, kes oli sattunud võlgadesse ning ei pidanud sellele survele enam vastu.
23. veebruaril ilmunud Koit Brinkmanni artikkel
"Selver üritas varjata pettust" tõi avalikkuse ette Eesti tuntud kaubandusfirmas toimunud vanemahüvitise maksmisega seotud pettuse. Selveri juhid said ise sellele pettusele jälile, kuid üritasid juhtunust vaikida ja maksuametit otsustati teavitada alles pärast seda, kui Äripäev hakkas juhtumi vastu huvi tundma. Hiljem on sel aastal meedias ridamisi toodud päevavalgele erinevaid petuskeeme vanemahüvitisega seoses.