• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 04.01.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti vajab uut visiooni!

Eesti peamine eesmärk on viimase aasta jooksul olnud euro kasutuselevõtt. Samas ei ole peaaegu üldse käsitletud riigi visiooni ja eesmärke pikemas perspektiivis. Visiooni alusel saab püstitada eesmärgid ja kokku leppida nende saavutamiseni viiva strateegia. Kuhu aga meie teel oleme? Praegune üleriigiline planeering "Eesti 2010" on jõudnud oma kehtivusaja lõppu. Praeguseks on küll uut planeeringut asutud koostama, kuid samas ei ole selle koostamise raames veel asutud visiooni kokku leppima. Seda on vaja teha kohe.
Oleme ka saavutanud palju lihtsamaid eesmärke, meil on toimiv e-riik, e-valimised jne. Nüüd on ka pingutus euro kasutuselevõtu nimel vilja kandmas. Samuti on hiljutised eelarvekärped, mitmed otsused omavalitsuste suunal (haldusreformi idee) ja suhtumised rahvusvahelistesse projektidesse ning Euroopa Liidu abiraha kasutamise suutlikkusse jms näidanud selgelt seda, et kõiki tegureid riigi arengus pole teadlikult reastatud.
Kuigi üleriigiline planeering on uuendamisel, on see takerdunud info kogumise ja uuringute faasi. Planeerimise puhul takerdutakse praktikas tihti väitele, et pole piisavalt taustainfot või midagi on vaja veel uurida. Julgen väita vastupidist. Planeerimiseks on vaja unistada, sõnastada eesmärke ja need siis võimalikult laia konsensuse baasil kokku leppida.
Visiooni loomine ja eesmärkide sõnastamine on protsessid, mida saab teha suhteliselt lihtsalt ja milleks on ka ühiskonnas tekkinud valmidus. Sellele on vihjanud Äripäevas Vahur Kraft, Postimehes Raivo Vare jt.
Visiooni kohesel loomisel on ka pluss - seda saab asuda kohe ellu viima ja aluseks võtta eelarvele, energeetika valdkonna arendamise kokkulepetele, haldusreformile, välispoliitikale jms. Ideaalis võiks järgmised riigikogu valimised toimuda diskussioonina, kuidas see visioon kiiremini ja kõigi huve tasakaalustavalt ellu viia.
Keeruliste aegade suurim väljakutse on alati olnud lihtsate lahenduste leidmine. Kuigi paljud kardavad planeerimist, on teadlik planeerimine lihtne ja tõhus. Selle baasreegel on: oma visiooni tundmine ja selle alusel eesmärgi täpne sõnastamine viivad soovitud tulemuse realiseerumiseni. Äris kasutatakse seda iga päev, nt meenutage korraks Apple'i või Skype'i saavutusi.
Seega lepime siin väikses riigis siis kokku, mida me tahame, ja tegutseme siis kõik koos selle nimel!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele