Kindlustus: turuosa või klient?

Balti riikide majanduses ja kindlustusturul on näha esimesi stabiliseerumise märke. Vaatamata investeerimisriskiga toodete mahu vähenemisele, on võimalik täheldada tavaliste elukindlustustoodete müügi mõningast elavnemist ja kasvavat huvi varakindlustuse vastu. Osakutega seotud elukindlustuse taastumiskõveraid märkavad peagi ka kõige julgemad investorid.

Loodame, et need märgid tähendavad U-kujulise taastumise algust. Kuigi kindlustusturu maht lähemal ajal väheneb, on see turg pikemas perspektiivis ikkagi atraktiivne. Balti riigid on endiselt ühed huvipakkuvamad ELi liikmesriigid, kui arvestada kindlustusmakseid inimese kohta.

Vaatamata esimestele märkidele majanduse ja tarbimise elavnemisest, tuleb 2010. aasta kindlustusturu jaoks väga keeruline. Tavaliselt toimuvad muutused kindlustuses veidi hiljem kui majanduses.

Seega on selle aasta tulemuslikkus tingitud osaliselt eelmiste aastate headest tulemustest ja varem sõlmitud lepingutest.

2010. aastal on iga kindlustusselts dilemma ees, kas eelistada turuosa või kasumlikkusega tegelemist. Hiljutine hinnasõda kindlustusseltside vahel näitab, et turuosa peetakse olulisemaks. Selline vastutustundetu strateegiavalik võib mõjutada ka kliente - tasakaalustamata riskijuhtimine viib varem või hiljem järsu hinnatõusuni või isegi makseraskusteni. Pankade puuduliku riskihindamise tagajärjed on kõigile näha. Kui kindlustusseltsid jätkavad samade põhimõtete järgimist, on tagajärjed samamoodi karmid.

Peaksime majanduslangusest õppima ja aru saama, et ärimaailm on jäädavalt muutunud. Ettevõtluse ja juhtimise paradigmad tuleb põhjalikult läbi vaadata. Turuosa suurendamisele mõtlemisest ei piisa. Ettevõtjad peavad kohanema ja järgima uusi mängureegleid. Kui varem aitas ühe toote uuendamisest ja sellele järgnes kasv, siis nüüd peab uuenduslikkus olema iga organisatsiooni mõtteviisis. Uuenduslikud ei pea olema mitte ainult tooted, vaid ka ärimudelid ja ettevõtte juhtimine.

Riskide hindamine kindlustusmaksete alusel ei näita kindlustusseltside tegelikku olukorda. Riske tuleb hinnata mitte ainult kvantitatiivsete, vaid ka kvalitatiivsete näitajate alusel. Kindlustusseltsid peavad tasakaalustama oma kindlustusportfelli nii, et riskid oleks tasakaalus.

Tavapärased kindlustuslepingud tuleb asendada mitmekülgsete kindlustustoodetega, mis vastavad konkreetsete isikute vajadustele. Seltsidel oleks kasulik teha riskidel vahet ja pakkuda klientidele meeldivat kindlustust madalamate hindade eest.

Majanduslangus on paljastanud veel ühe ebameeldiva tõe: liiga suured kulutused võivad iga ettevõtte hukutada. Seejuures ei piisa kulutuste vähendamisest alles siis, kui asjad on halvad. Tõhususe suurendamine peab olema ettevõttes pidev protsess. Oluline pole ainult müüdavate toodete ja teenuste kogus, vaid ka kliendile pakutav kvaliteet.

Majanduslangus tähendab raskusi, kuid pakub ka uusi võimalusi. Esiteks eraldab see terad sõkaldest ja kindlasti kiirendab kindlustusturu konsolideerumist. Majandussurutis toob esile tõelised väärtused, tugevdab ettevõtlust, avab ukse uuele, kvaliteedile suunatud suhtumisele ja kasvatab uue, kogenud juhtide põlvkonna. Teiseks näitab majanduse keeruline olukord, et elus on tõsiseid riske ja kindlustusseltsid saavad oma kliente nende eest kaitsta.