Eesti peaks olemasoleva energiatarbimise üle viima elektrile, sest elektrifitseerimine aitab tekitada energiatõhusust. Eesti majandusele positiivse laengu andmine algabki elektritarbimise plahvatuslikust kasvust, kirjutab Peeter Raudsik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Peeter Raudsik. Foto: Erakogu
Kadrioru pargi veerel kõrgub raudbetoonist elektripost. Vanim omalaadne elektripost oli 1928. aastal uuenduslik nii materjali kui õõnsa konstruktsiooni poolest. Eesti ehitusmeistrid käisid ajast ees, raudbetooni võidukäiguni selles vallas jäi maailmas veel mitu kümnendit.
Tänaseks kõrguvad elektriliinid pea kõikjal. Elektri tootmine, kättesaadavus, roll majanduses ja ühiskonnas on pideva avaliku tähelepanu all. Elektrihind oli 2024. aastal guugeldatum teema kui maskisaade või Ott Tänak.
Elektritarbimine kasvab kiiresti kogu maailmas
Kuigi elekter on igal pool, siis kasutame seda veel võrdlemisi vähe. Eestis on elektrikulu osakaal ettevõtete toodangu väärtuses alla 2%. Elektrienergiamahukat tööstust napib. Sarnane on pilt Euroopa Liidus, kus üheksakümnendate kiire elektritarbimise kasv asendus 2008. aasta majanduskriisi järel stagnatsiooniga. Viimased viistest aastat on nõudlus elektri järele püsinud järjekindlalt 22-23% vahel.
Selles valguses jõutakse pühapäevases jutusaates järeldusele, et Eesti elektritarbimine ei tõusegi kõrgemale tänaselt kaheksalt-üheksalt teravatt-tunnilt. „Elekter ei ole selline asi, mida keegi arvaks, et ta tahab aastal 2035 tunduvalt rohkem tarbida,“ nentis omanimelises raadiosaates Anvar Samost, viidates ühe probleemina näiliselt kõrgetele elektrihindadele.
See järeldus on teravas vastuolus mujal toimuvaga, kus elekter teeb võidukäiku. Kui veel pool sajandit tagasi oli maailmas elektri osakaal tarbitud primaarenergiast 8%, siis tänaseks läheneb see kahekümnele. Silma paistab Hiina, kus peadpööritava kiirusega on 2000. aastate algusest rajatud uusi tootmisvõimsusi sama palju kui kogu USA ehitanud üles sajandi vältel.
Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et kuigi aastane energiatarbimine järgneva kümne aasta vältel aeglustub üle kahe korra, siis elektritarbimine kiireneb. Energiatõhusust aitab tuua elektrifitseerimine. Elektrimootor kulutab kasulikuks tööks ligi 90% tarbitavast energiast, sisepõlemismootor vaid 20–40%.
Elektrifitseerimise kolm sammast
Seos energiatarbimise ja jõukuse vahel on majandusteadlaste poolt üksikute eranditega teada-tuntud. Rusikareeglina väljendab 0,1 teravatt-tundi elektritarbimise kasvu SKP tõusu 300-500 miljonit euro võrra.
Mil määral soovime elektrifitseerimise toodavast jõukusest osa saada? Täna on Eestil võimalus olla selle trendi harjal: korrata digitaliseerimise edulugu läbi ühiskonna ja majanduse elektrifitseerimise.
Teiste riikide kogemus kinnitab, et otsustava tegutsemise korral on esialgu uskumatuna näivad või poliitiliselt ebamugavad eesmärgid saavutatavad. Norra seadis endale juba 2016. aastal sihi 2025. aastaks jõuda punkti, kus kõik uued müüdavad sõiduautod oleksid elektrilised. Käesoleva aasta alguseks oldi 96% juures.
Hetkel kuum
Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis
Eesti elektrifitseerimiseks on kolm sammast, mille keskmes pole mitte uute elektritarbijate tikutulega tagaotsimine, vaid olemasoleva energiatarbimise üle viimine elektrile.
Esiteks transpordis peaks eksperimenteerimine gaasibusside, vesinikutanklate ja muu sarnasega jääma pigem teadlastele kui poliitikakujundajatele. Elektritootmise juures tipuvõimsuste või pikaajalise salvestuse näol on mõlemal oma koht, kuid transpordi valdkond pole üks neist, näitab veenvalt analüütik Michael Liebreich oma kuulsal vesinikupüramiidil. Rahvusvahelised analüüsimajad hindavad, et 2035. aastal on Eestis orgaanilise kasvu järel 200 000 elektriautot. Ent milline võiks olla see arv otsusekindla tegutsemise korral?
Teiseks on kogu Eesti küttesektoris Stockholmi Keskkonnainstituudi analüüsi põhjal peidus 6,6 teravatt-tundi elektritarbimist. Madalal rippuvaid vilju on omajagu: põlevkiviõlil töötavad katlad või ajahamba poolt puretud küttevõrgud hajaasustusega maapiirkondades.
Kõik kaugküttevõrgud, kus täna on sooja hind üle 100 EUR/MWh, poleks avatud konkurentsi tingimustest võimalikud, sest lokaalselt soojuspumpade ja elektrikateldega saaks seal soodsama tulemuse, seda isegi tänaste paljukirutud elektrihindade juures. Ainus põhjus, miks veel on 1982 ärihoonet ja 964 korteriühistut, kus sellest kõrgemat hinda makstakse, tuleneb seadustest ja nõrgast järelevalvest. Kaugküttest lahkumine ja vaidluste lahendamine teenusepakkujaga meenutab valdadele juriidilist põgenemistuba.
Viimaks, kuna elektrifitseerimine eesmärgina on lihtsalt mõõdetav, siis tuleks seda ka teha. Alustades strateegilisel tasandil riigist kuni erinevate sektorisiseste väiksemate eesmärkideni, kõik on võimalik üksipulgi lahti võtta. Elektritarbimine on objektiivne edukuse mõõdupuu.
Kadriorust teel Haapsalu poole kõrgub 2020. aastast maantee ääres terasest roostekarva post. See on algava Eesti elektrifitseerimise ajastu ausambaks. Soorebaseks ristitud esimene disainmast kannab 330 kV kõrgepingeliini ja jutustab kohaliku puhta energia tootmise eelseisvast kasvust.
Nüüd on aeg ennaktempos võtta ette võrrandi teine pool. Eesti majandusele positiivse laengu andmine algab elektritarbimise plahvatuslikust kasvust. See on mõõdetav ja saavutatav eesmärk.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud.Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis