Bulgaaria plaanib veel selle kuu jooksul esitada ametlikult taotluse euroalaga liitumiseks, mis looks eelduse euro käibelevõtuks 2013. aastal.
„Meil on kõik vajalik olemas ja me oleme valmis selle kuu lõpus euroteele asuma,“ tsiteerib tänane Wall Street Journal Bulgaaria peaministrit Boyko Borisovit. „See on minu valitsuse tähtsaim prioriteet välispoliitikas.“
ELi uusimast ja kõige vaesemast liikmesriigist on saamas eelarvedistsipliini musternäide ajal, mil mitmed teised ELi riigid riskivad võlakriisiga, kirjutab WSJ.
Bulgaaria rahandusministeeriumi andmeil oli Bulgaaria eelarvedefitsiit läinud aastal ELi riikide seas kõige madalam ning tänavu on Bulgaaria ainus riik, mis oma eelarve tasakaalu saab. (Euroopa Komisjoni sügisprognoos visandab siiski ka Bulgaariale tänavu väikest eelarvedefitsiiti 1,2% ulatuses SKPst pärast 0,8% suurust defitsiiti lõppenud aastal).
1997. aastast on Bulgaarias valuutakomitee süsteem. Valitsus on külmutanud avaliku sektori palgad ja pensionid, peatanud kulukad riiklikud investeerimisprojektid, tõstnud tubakatoodete aktsiisi ja kärpinud valitsuse kulusid 15%. Tulemuseks on alla 370 miljoni dollari suurune defitsiit, mis moodustab 0,8% SKPst.
Peaminister Boyko Borisov pelgab aga, et range eelarvedistsipliin ei taga Bulgaariale veel kindlat pääsu euroalale.
„Arvan, et võlakriis ELi uuemates liikmesriikides mõjutab meid negatiivselt,“ ütles ta. „Ma loodan, et ametivõimud peavad kinni liitumise kriteeriumidest, kuna me oleme nende täitmiseks kõvasti pingutanud.“
Bulgaaria tahab eurot, et tõsta välisinvestorite silmis riigi usaldusväärsust. Riik võib selles ettegi jõuda teistest uutest liikmesriikidest nagu Ungari ja Rumeenia, mis on pidanud paluma IMFi abi, ning isegi Poolast. „See paneks nii mõnegi kulmu kergitama nii Brüsselis kui teistes Euroopa pealinnades, kus Bulgaariat nähakse jätkuvalt korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse sünonüümina,“ kirjutab WSJ.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni täna avalikustatud
prognoosi järgi ei täida tuleval aastal eelarvekriteeriumi, mille järgi
defitsiit ei tohi ületada 3% SKPst, mitte ükski euroala 16 riigist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.