Iga kuu läheb mõni ettevõte pankrotti, ei suudeta arveid maksta ja selle tõttu on kõik turvafirmad, sealhulgas ka meie, kaotanud kliente, märkis turvafirma G4S Eesti AS juht Andrus Ossip.
„Kõige raskem olukord on täna ilmselt puhtalt tehnikafirmadel,“ nentis Ossip. Erakliendi baas on tema sõnul seevastu stabiilsem ning kahanemist on olnud paari protsendi piires. „Loomulikult ei olnud mullu sellist juurdemüüki nagu varasematel aegadel, kus ühe kampaaniaga saime isegi kuni 1000 klienti,“ rääkis Ossip.
Eesti Talleks väljus Viking Securityst
Turvaturul on toimunud ka muutuseid. Eesti Talleks AS, millele kuulus 50% turvaturul tegutsevast Viking Securityst, on sellest loobunud. Talleksi osa kuulub nüüd Vikingi suuromanikule Jüri Ilvesele ja omanikule Einar Pilvetile. „Eesti Talleks on loobunud oma osalusest Viking Securitys,“ ütles Pilvet lühidalt ning lisas, et miks nad selle kasuks otsustasid oskavad ikka kõige paremini rääkida Talleksi omanikud. „Aga eks see põhjus ole keskendumine põhitegevusele. Kui headel aegadel kõik laienevad igas suunas, siis rasketel aegadel tõmmatakse kokku,“ rääkis ta. Nüüd siis kuulub 2/3 ettevõttest endisele 50% omanikule Jüri Ilvesele ja 1/3 Einar Pilvetile.
„Eks nad üritasid võimalikult head hinda saada ja võib-olla nad otsisid pakkumisi ka mujalt,“ vastas Pilvet Äripäeva küsimusele, kuidas nad Talleksilt osaluse omandasid. „Meie olime nõus selle eest maksma ja uskusime, et asi on edukas ning meie pakkumine võeti vastu,“ selgitas ta.
Tehingu hinda Pilvet ei avaldanud, öeldes, et see on lepingu järgi konfidentsiaalne. Eesti Talleksi suuromanik Andres Sarri Eesti Talleksi väljumist Viking Securitysist kommenteerima ei soostunud.
Üldiselt on majandussurutise mõju ka Viking Securiti tiibu kärpinud. „Käsi käis 2009. aastal kehvemini kui 2008. aastal,“ rääkis Pilvet ning lisas optimistlikult, et sel aastal on aga juba elavnemise märke näha ning asjad tunduvad hakkavat ülesmäge minema. Klientuur on omaniku sõnul ettevõttel samaks jäänud, kuid mahud, mida tellitakse jäävad varasematele alla. Näiteks muudetakse igakuised hoolduslepingud kvartaalseks ning uusi projekte tuleb ette vähem kui varem.
Teenuse hinnad on omaniku sõnul hinnakirjast vaadates langenud umbes 10% aga kohati tehakse ka hinnapakkumisi, kus teenitav kasum on null.
Turust üldiselt rääkides märkis Pilvet, et toimub konsolideerumine, mõned ettevõtted on juba ära ostetud, kuid päris ära kadunud ei ole kedagi. „Mõnedel on raskusi maksude tasumisega,“ lisas ta, kuid jättis nende ettevõtete nimed enda teada.
Kuigi teoreetiliselt võiks ebaturvaline aeg Pilveti sõnul turvaettevõtete käivet kasvatada, see nende puhul nii töötanud ei ole. „Täpseid numbreid 2009. aasta kohta ei ole selgunud, aga käive on oluliselt langenud ja ilmselt ka kasum,“ rääkis ta.
Autor: Kadrin Karner, Kaisa Gabral
Seotud lood
Aastaga on Eesti turvaturg rohkem kui kuuendiku võrra kahanenud, olles turvaettevõtete Liidu hinnangul jõudnud tagasi 2004. aasta eelsele tasemele.
Turvateenused kasvasid Eestis
mullu eelneva aastaga võrreldes üheksa protsenti, mis on viimaste aastate
madalaim näitaja, teatas turvaettevõtete liit.
Mullu suvel Rein Kilgilt Skorpioni Julgestusteenistuse ostnud Indrek Sepp süüdistab Kilki pettuses, Kilk peab omakorda Seppa võlglaseks.
Turvaturul käib rabelemine, igaüks tahab ellu jääda, turuosa suurendada ja kliente juurde nabida, et ainult turgutada kinnisvarasektori kokku kuivamise tagajärjel ära vajunud uuselamutesse paigaldatavate turvaseadmete turgu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.