Eelmisel aastal Soomes kaks korda tõstetud alkoholiaktsiis on viinud soomlaste alkoholiveo Tallinnast taas 2004. aasta tippaja lähedaste mahtudeni, kirjutab Kauppalehti.
TNS Gallupi värskete andmete järgi kasvas alkoholiralli Tallinnast aastaga 21 protsenti. Suurem osa toodavast alkoholist on õlu ja teised lahjad alkoholid. Õlle vedu Eestist suurenes 27 protsenti ja long drinki vedu koguni üle 50 protsendi. Vaid kanget alkoholi toodi kaasa varasemast vähem.
Alkoholitootja Pernod Ricardi Soome tütarfirma juhi Tarja Uitti sõnul oli enne jõule Tallinna laevadel ralli nii raju, et jäi vaid üle imestada, kas Soomes üldse veel long drinki müüakse.
Kõige rohkem toodi Eesti-reisilt alkoholi kaasa aastail 2004-05, kui Eesti liitumine Euroopa Liiduga võimaldas alkoholi vabalt tooma hakata. Nüüd on vedu lähenemas 2004. aasta kogustele.
Eelmise aasta jaanuarist oktoobrini kahanes restoranide käive 5,9 protsenti, alkoholimüüja Alko müük jäi 3,6% võrra aastatagusest väiksemaks. Kahe hitt-toote – Koskenkorva viina ja long drinki müük kukkus lausa kolinal.
Uitti sõnul ei ole alkoholile kulutatud raha hulk kahanenud, juuakse rohkem kodus ja varasemast sagedamini reisilt toodud alkoholi.
Soome tõstis eelmisel aastal kaks korda alkoholiaktsiisi, jaanuaris ja oktoobris, kummalgi korral 10%. Oktoobrikuisest maksutõusust lootis riik teenida 63 miljoni eurot lisaks.
Uitti küsis Kauppalehtis, kas riik on loodetud lisa kätte saanud. "Kui ametlik tarbimine kahaneb neli protsenti aastas, siis uusi maksutulusid vaevalt koguneb. Maksutõusuga suurendatakse vaid huvi muude ostukanalite vastu," tõdes ta.
Autor: Kaisa Gabral, Anu Jõgi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome valitsus on koostanud seaduseelnõu, mis seab piirangud teistest Euroopa Liidu riikidest toodava alkoholi kogustele, kirjutab Kauppalehti.
Soome turismi- ja restoraniettevõtteid esindava MaRa tegevjuhi Timo Lappi sõnul piiravad alkoholi aktsiisimaksu tõusud kodumaist restoraniala ja on vesi Eesti veskile, kirjutab Helsingin Sanomat.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.