Debatt: Pandisüsteem on parim?

Prügikoristusekampaania Teeme Ära raames korjasid ligi poolsada tuhat inimest Eesti eri paigust kokku 10 000 t prügi - peamiselt autokumme, mööblit, ehitusprahti, kodumasinaid. Enim esinenud jäätmete ülesloetlemiseks kuluks veel mitu lehekülge, enne kui me lõpuks tühjade limonaadipudelite ja õllepurkideni jõuaksime.

Mõnevõrra üllatava tulemuse taga on praegu toimiv pandipakendisüsteem, mille tugitalaks olev pakendipant ehk pakendi tagatisraha motiveerib inimesi tühje pakendeid kogumispunktidesse viima. Sestap on mul põhjust arvata, et mais toimuva üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva pakendijäätmete saak on veel väiksem.

Tarbijad on viis aastat tagasi käivitunud pandipakendisüsteemi hästi omaks võtnud. Aasta-aastalt on kogutavate joogipakendite hulk suurenenud. Inimestel pole põhjust joogitaarat enam prügikasti või põõsa alla poetada, vaid see hoopis tagastada ja pant lunastada.

Aastast 2005 on Eesti Pandipakend kogunud, taaskasutusse suunanud 821 miljonit ühekordse kasutusega pandipakendit - plastikpudelit, alumiiniumpurki ja klaaspudelit - ligikaudu 760 000 m3 jäätmeid. Seda kogust võib võrrelda nt pakendeid tihedalt täis tuubitud 7 Olümpia hotelliga, 2 Rocca al Mare kaubanduskeskusega või 16 Tallinki lipulaeva Baltic Queeniga.

Praegu kogutakse u 85% pandiga märgistatud pakenditest üle riigi paiknevates kogumispunktides nüüdisaegsete taaraautomaatidega, mis võimaldavad alumiinium- ja plastikpakendid kohapeal kokku pressida.

Kuna pakendid on massilt kerged, kuid mahult suured, võimaldavad kokkupressitud pakendid oluliselt vähendada transpordi kasutust ja piirata sellega ühtlasi CO2 heitmekogust.

Taaskasutusse suunatud pakendite arv on selge näitaja tarbijate keskkonnahoiualase teadlikkuse suurenemisest. See on ka tunnustus pandipakendisüsteemile, mis Põhjamaades toimib aastaid. Nii meie kui ka Skandinaavia senine praktika on hea näide, et väljakujunenud pandipakendisüsteem on efektiivne ja aitab hoida keskkonna puhtana.

Veel viis aastat tagasi pidasid paljud Eestis kehtestatud pandipakendisüsteemi tülikaks, kulukaks, olematu keskkonnamõjuga ja üleüldse ette läbikukkunud ettevõtmiseks. Nüüd on selge, et neil kartustel polnud alust.

Eesti Pandipakend annab pakendite ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tööd 60 inimesele. Eesti Pandipakendiga on liitunud 140 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 470 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud 4000 tootepakendit.