OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,68

OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,35%5 969,34
DOW 300,97%44 296,51
Nasdaq 0,16%19 003,65
FTSE 1001,38%8 262,08
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,68

26.02.10, 16:43

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

BIGBANK lõpetas aasta kasumis

Mullu rahvusvahelisele laienemisele panustanud BIGBANK teenis mullu kokku 117,1 miljonit krooni kasumit, selgub BIGBANKI 2009. aasta auditeeritud konsolideeritud majandustulemustest.

Katariina Krjutškova

Pank avas filiaali Soome turul ning pakub piiriülest hoiustamise teenust Saksamaa ja Austria turul.

2009. aasta lõpu seisuga ulatus BIGBANKi kontserni laenuportfell 2,053 miljardi kroonini, vähenedes varasema aastaga võrreldes 10,3 %. Laenuportfell näitas kasvu Leedu turul, kus see suurenes aastaga 17,0%. Portfelli osakaal tervikuna oli Eestis 47,1%, Lätis 40,6% ja Leedus 12,3%.

BIGBANKi 2009. aasta konsolideeritud puhaskasum ulatus 117,1 miljoni kroonini võrreldes 144,7 miljoni krooniga 2008. aastal. Kasum enne allahindlusi ja ühekordseid tulusid ulatus 2009. aastal 298,3 miljoni kroonini võrreldes 287,1 miljoni krooniga 2008. aastal.

Ettevõtte kasumlikkust mõjutasid intressitulu vähenemine, laenuprovisjonide suurenemine ning tegevuskulude vähenemine. Intressitulu ulatus aasta jooksul 583,3 miljoni kroonini ja intressikulu 198,6 miljoni kroonini.

BIGBANKi tähtajaliste hoiuste maht kasvas 2009. aasta lõpuks 1,173 miljardi kroonini võrreldes 630,6 miljoni krooniga 2008. aasta lõpus.

BIGBANK jätkas 2009. aastal konservatiivset likviidsuse juhtimise poliitikat. Panga likviidsete vahendite maht ulatus 2009. aasta lõpuks 551,1 miljoni kroonini ehk 19,8%-ni bilansimahust. Aasta varem olid samad näitajad vastavalt 479,4 ja 16,5%.

Kasvasid potentsiaalsete laenukahjumite reservi kantud summad. 2009. aasta lõpuks oli reservi suurus 409,0 miljonit krooni võrreldes 210,8 miljoni krooniga 2008. aasta lõpus. Samal ajal püsisid stabiilsena sissenõudemenetlusega seotud muud tulud, mis moodustasid 2009. aastal 124,9 miljonit krooni võrreldes 129,0 miljoni krooniga 2008. aastal.

BIGBANKi juhatuse esimees Targo Raus sõnas, et ümbritsevast makromajanduslikust keskkonnast tingituna oli BIGBANK oma tegevustes konservatiivne, kuid suutis seejuures säilitada korraliku kasumlikkuse ja siseneda uutele turgudele. „Meie eesmärgiks on jätkata 2010. aastal BIGBANKi tegevuse laiendamist välisturgudel, seda nii geograafiliselt kui teenuste lõikes,“ lausus Raus.

BIGBANK on Eesti kapitalil põhinev spetsialiseerunud pank, millel on filiaalid Soomes, Lätis ja Leedus ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias ja Saksamaal. 2009. aasta lõpu seisuga andis BIGBANK tööd kokku 394 inimesele, pangal oli kokku 28 esindust. BIGBANKi võlakirjad on noteeritud Stockholmi börsil.

BIGBANK lõpetas aasta kasumis

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised