Bigbank teenis enim

Praegu on aga seis selline, et Bigbank teenis eelmisel aastal Eestis tegutsevatest pankadest konkurentsitult suurima kasumi, kahekordistas oma hoiuste mahu ning lunastas ennetähtaegselt 600 miljoni krooni eest rahvusvahelisi võlakirju.

Kui veel eelmise aasta alguses oli Bigbanki õlul 1,5 miljardi kroonine võlakirjade koorem, siis aasta lõpuks vähenes see ligi poole võrra. Lõviosa võlakirjade tõehetk oleks saabunud järgmisel aastal.

Lubab võlapaberid lunastada tähtaegselt

"Praeguste laenuturu väljavaadete juures me ei näe tarvidust lisafinantseerimiseks ja plaanime võlakirjad tähtajal lunastada," teatab Bigbanki juht Targo Raus justkui möödaminnes. 

2008. aasta sügisel tõi LHV juhatuse liige Erki Kert BIGist rääkides välja, et kõige olulisem on BIGi puhul jälgida, kuidas refinantseeritakse 2011. aastal tekkivad suured kohustused võlakirjainvestorite ees. Kuna praeguseks on LHVst saanud Bigbanki konkurent näiteks hoiuste turul, ei soovi Kert sel teemal enam sõna võtta.

LHV Varahalduse juht Mihkel Oja nendib, et Bigbanki võlakirjad on LHV oma pensionifondidest praeguseks maha müünud ja küllap BIG ise need tagasi ostistki. "Praegu on kõigil varasemast raskem võlakirjadega uut raha kaasata. Positiivne märk, kui nad suudavad hoiustega lõppevad võlakirjad refinantseerida," arvab Oja.

Bigbanki kirstunaelaks on ikka ja jälle peetud tähtajaks tasumata laenusid, mis vähem kui paar aastat tagasi ajendasid ka Äripäeva oma juhtkirjas nentima, et BIG on Eesti pangandusturu nõrgim lüli.

Mis on BIGi kõige suurem risk, küsis Äripäev tol korral panga juhilt Rausilt? "See, kui Eesti majandust tabaks fataalne krahh, kus paarkümmend protsenti inimestest jääksid töötuks," vastas mees.

Eelmise aasta viimases kvartalis oli ametlik töötuse määr juba üle 15 protsendi, ent mees ise on vahepeal tunduvalt optimistlikumaks muutunud. "Kui saime aimu praeguse majanduskriisi sügavusest, korraldasime oma töö paljuski ringi. Kuigi tööpuudus on üks olulisemaid laenuportfelli kvaliteedi mõjutajaid, arvan, et suurem koondamiste maht turul on möödas ja koondamiste esialgsed mõjud ka avaldunud," räägib Raus.

Praeguseks on Bigbanki enam kui kolme kuuga tähtaja ületanud laenude maht lähenemas 900 miljonile kroonile ehk ligi pool kogu portfellist on probleemne. "Üle 90 päeva viivises olevate laenude maht mullu langes ja järjest suurem osa võlahalduses olevaid laene hakkas jõudma faasi, kus näeme tulemusi," on Raus siiski pigem optimistlik. Ta toonitab, et laenude müügi asemel portfelli haldamisele keskendumine ning laenutingimuste konservatiivsemaks muutmine on olnud õiged otsused.

Praegu laienetakse välisturgudele

Alates eelmisest aastast on BIG asunud kompama uusi turge - piiriüleseid teenuseid asuti pakkuma Saksamaal ja Austrias, naaberriigis Soomes avati juba suisa panga filiaal. Kas Eesti väikepank laieneb liiga agressiivselt? "Oleme väga tagasihoidlikult laienenud," väidab Raus vastupidist. Ta selgitab, et Balti turgudel on Bigbanki kasvupotentsiaal väike ja pigem on võimalused uutel turgudel, kus pank veel esindatud pole.

Omanikud rikastuvad kärata

Bigbanki võrdsed omanikud Vahur Voll ja Parvel Pruunsild on viimase kolme aastaga kumbki pangast üle 30 miljoni krooni dividende võtnud ja viimases Äripäeva rikaste topis platseerusid mehed 103. kohal.

Tandem meenutab vägisi Sportlandi omanikke Are Altrajat ja Anti Kallet, kuna on viimastel aastatel avalikkuse eest pigem varju hoidnud. Lisaks on mehed iseloomult erinevad nagu öö ja päev ning peavad end pigem äripartneriteks kui sõpradeks.

"Vahur Voll ja Parvel Pruunsild Bigbanki igapäevatöösse ei sekku, kuid löövad aktiivselt kaasa firma nõukogus. Seetõttu nad tänavad võimaluse eest, aga loobuvad hetkel kommentaaridest," teatab panga juht Targo Raus seekord omanike nimel.

"Me oleme võtnud sellise seisukoha, et me ei positsioneeri end avaliku elu tegelasena ja seepärast me endast ei räägi," teatas Pruunsild 2008. aasta oktoobris, kui Äripäevas tandemist persoonilugu ilmus.

Pruunsild ütles siis ajakirjanikule, et endast mitte rääkimist tasub võtta kui üht inimõigust. Igatahes jääb seegi kord vastuseta küsimus, kas tandemil Voll ja Pruunsild mõlgub peas ka panga müümise mõtteid.

Minevikus väljaöeldu lubab selles pigem kahelda. 2007. aasta alguses tunnistas Voll, et vähemalt kord kvartalis on nende juures käidud pinda sondeerimas, et äkki soovivad omanikud oma rahamasina maha müüa.

"Nii kaua, kuni näeme arenguruumi ja suudame raha kaasata muul viisil, ei vaja me investorit ega kavatse ka börsile minna," andis Voll toona mõista müügihuvi puudumisest.

edetabel

Kasvas kiiresti Gaselli-staatusest välja

2004. ja 2005. aasta tulemused lennutasid BIGBANKi Äripäeva Gaselli edetabelisse, kus hõivati kohad teise saja piirimail.2006-2008. aasta tegevus viis panga aga kolm aastat järjest Äripäeva edukaimate ettevõtete ehk TOP 100 edetabelisse kõrgetele kohtadele, neist parim oli suisa kuues koht 2006. a tulemuste alusel.Konkurentsitult edukaim on BIGBANK viimastel aastatel olnud Tartumaa ettevõtjate edetabelis, kus pank on kahel korral olnud esimene ning korra teine ja kolmas.kronoloogia

Pandimajast laia haardega pangaks

1992

Pandimaja ASi Liivimaa Lombard avab esimese esinduse Tartus1993-1994Avab esimese kontori Tallinnas ja Pärnus1996Asutab tütarfirma Lätis1997Võtab kasutusele kaubamärgi BIG (lühend ärinimest AS Balti Investeeringute Grupp)2004Esitab taotluse krediidiasutuse tegevusloa saamiseksNoteerib esimest korda oma võlakirjad Tallinna börsil2005Saab krediidiasutuse tegevusloa ja tegutseb alates 28. septembrist Eestis panganaVõtab uueks ärinimeks Balti Investeeringute Grupi Pank AS2006Hakkab esmakordselt Eesti turul pakkuma tähtajalisi hoiuseid2007Avab Leedus filiaaliSaab reitinguagentuurilt Moody's Investor Service esmakordselt krediidireitinguNoteerib võlakirjad Stockholmi börsil2008Võtab kasutusele ühtse rahvusvahelise kaubamärgi BigbankAvab Lätis tütarettevõtte kõrvale ka panga filiaaliAlustab hoiuste pakkumist Soomes2009Alustab hoiuste pakkumist SaksamaalAvab Soomes filiaali2010Alustab hoiuste pakkumist AustriasHakkab Soomes laene väljastamataustGasell - edukas kasvajaGasell on kiirelt kasvav edukas ettevõte. Gasellinduse aluseks on Äripäeva Gaselli TOP, tänavune pingerida ilmus 29. jaanuaril. TOPi lähteandmed olid müügitulu ja kasum enne makse 2006-2008. a.Ettevõtte 2006. aasta müügitulu peab olema üle ühe ja 2008. aasta müügitulu alla 179,7 miljoni krooni.Ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt kolm järjestikust majandusaastat ja tegev ka praegu.Ettevõtte müügitulu ja maksueelne kasum kasvasid 2008 vähemalt 50% võrreldes 2006.