Parim võlakaitse: ennetustöö

Makseraskuste kasvades on kujunenud avalikus diskussioonis arvamus, et pangad on võlaprobleemides vastaspool, mitte osapool. Tekkinud kuvand on ekslik. Kriisi mõjul kasvas abi vajavate perekondade arv kordi, siiani on pangad neist enamiku abistamisega toime tulnud.

Pangad on andnud eluasemelaene pika aja peale, teades, et peredel võib tekkida ajutisi makseraskusi. Nende ületamine, ühiselt lahenduste leidmine on kõigi osapoolte huvides, mida on näidanud ka senine elu.

Klientide abistamiseks restruktureerisid pangad mullu 6000 perekonna kodulaenu. Mõnel juhul aitas vaid maksekuupäeva muutmisest. Keerulisemates olukordades sai pere kokkulepitud ajaks täieliku laenupuhkuse. Kindel on see, et ajutisi tagasilööke ja makseprobleeme saab leevendada vaid siis, kui mõlemad pooled otsivad koos lahendusi ega vastandu teineteisele. Sissetuleku olulise vähenemise või töökaotuse korral tuleks inimesel kohe pöörduda panga poole. Õigeaegne panga ja kliendi kontakt võimaldab probleemidega tegelda algfaasis ja vältida võlgade kuhjumist.

Eesti laenuvõtja probleem on vähesed likviidsed säästud, mistõttu võib ka ajutine sissetuleku kaotus viia pere eelarve pikaks ajaks tasakaalust välja. Eestimaalase keskmine rahatagavara on 20 000 krooni, mis katab parimal juhul kahe kuu kulutused.

Võlakaitse seadus tegeleb tagajärjega, püüdes leida lahendusi juba hättasattunud peredele. Seaduse tegemise kõrval peaksime mõtlema ka sellele, kuidas vähendada riske tulevikus. Parim võlakaitse on nii pankade kui ka laenuvõtjate seisukohalt hea ennetustöö ja läbimõeldud süsteem, mis võimaldab minimeerida probleeme nii ajutise töövõimetuse kui ka sissetulekute vähenemise tõttu.

Rahalise kindlustunde loomine on säästude kogumise näol pikaajaline protsess. Kohest efekti annab kindlustamine, mis on üks kiiremaid viise turvatunde loomiseks. Nt Saksamaal on 80% eluaseme- ja 90% tarbimislaenudest kindlustatud. Kui inimese sissetulek väheneb tervisehäda või töökaotuse tõttu, maksab kindlustus tema eest laenumakseid. Kindlustust peetakse lausa laenu saamise eelduseks.

Kindlustusseltside kaasamine laenamisega seotud riskide maandamiseks oleks üks pikaajaliselt töötav lahendus, mis aitaks vältida massilist võlgnevuste teket ka majanduslanguse faasis. See majandussurutis ei ole esimene ega viimane, seega tasuks õppida kogemusest ja kohandada laenuturgu jätkusuutlikumaks. Kindlustamine ei ole kindlasti võluvits, kuid üks võimalus tasakaalukama arengu tagamisel.