Eesti keskmine kasvutempo jääb keskpikas perspektiivis eelmise tõusutsükli tiputasemetest oluliselt madalamale, teatas Euroopa Komisjon.
Komisjon möönis samas, et normist suuremad eelarvedefitsiidid ja võlad, mille tagajärjel täidavad ELi riikidest eelarvekriteeriumi vaid Eesti ja Bulgaaria, on seletatav majanduskriisi mõjudega ning ELis ühiselt kokku lepitud meetmetega majanduse ergutamiseks.
Eesti kohta märkis komisjon, et Eesti on toibumas seitse kvartalit väldanud rängast majanduslangusest, millele eelnes potentsiaalist kiirem kasvuperiood. Selliseid kasvutemposid nagu buumi harjal edaspidi enam oodata ei maksa. Eesti „keskmine kasvutempo jääb keskpikas perspektiivis eelmise tõusutsükli tiputasemetest oluliselt madalamale,“ nentis komisjon.
Eesti peamine väljakutse on pöörata majandus uuesti jätkusuutlikule kasvukursile ning vältida nii sise- kui välismajanduses tasakaalust suuri hälbeid.
Komisjon tunnustas Eesti läinud aasta jõupingutusi eelarvepositsiooni parandamisel, mis on aidanud avaliku sektori rahandust kohandada aeglasema majanduskasvuga.
Komisjoni soovitus Eestile on seada eelarve osas selged piirid ning jätkata eelarveraamistiku tugevdamist.
Konvergentsiprogrammi järgi on Eesti tänavune eelarvedefitsiit 2,2% SKPst ning aastal 2013 rehkendatakse juba 0,2% suuruse ülejäägiga.
SKP kahaneb tänavu veel 0,1%, tuleval aastal prognoositakse kasvutempoks 3,3% mis aastaks 2013 kiireneb 4%le.
Seotud lood
Eesti konvergentsiprogrammi hinnanud Euroopa Komisjon tõstis esile, et Eesti on ühena vähestest euroliidu riikidest suutnud hoida eelarvepuudujäägi alla kolme protsendi.
Riigikogu tahab euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu vastu võtta aprillikuu jooksul.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.