Eesti Panga statistika kohaselt oli Eesti kommertspankades veebruari lõpus hoiustel 159,2 miljardit krooni, mis on ajaloo kõrgeim näitaja. Aastaga on hoiuste maht paisunud 12,1 miljardit krooni.
Samas on hoiuste pealt makstavad intressid kuivanud veebruari lõpuks Eesti pankades rekordiliselt madalaks.
Nii näiteks oli kuu lõpus keskmine kroonihoiuse intress 1,45% (nt. 2008. aasta detsembris 6,69%). Eurohoiuse pealt teenisid pangakliendid keskmiselt 0,70% ja dollarihoiuse pealt 0,31 protsenti aastas.
Eraisikute kontodel seisis eelmise kuu lõpus 61,9 miljardit krooni (mis oli samuti rekordiline näitaja), samas kui äriühingutel oli raha pangakontodel 73,7 miljardit krooni ja valitsusasutustel 13,7 miljardit krooni.
60,8 protsenti hoiustavatest summadest oli pankades kroonihoiustel, 28,2% euro- ja 9,8% dollarihoiustel. Viimase aasta jooksul on püsinud kroonihoiuste osakaal suhteliselt stabiilne ja moodustanud hoiuste koondmahust 58,8-61,5 protsenti.
Pankades deponeeritud summadest olid hoiustajad paigutanud 46,9% arvelduskontodele ja 53,1% muudele (tähtajalistele) hoiustele.
Üle aastaseid tähtajalisi hoiuseid oli veebruari lõpus pankades vaid 7,5 miljardi krooni eest ehk 4,7% hoiuste kogumahust. Üle kuue kuuliste hoiuste maht moodustas hoiuste portfellist 17,2 protsenti.
Seotud lood
Nordea ei paku enam tänasest
internetipangas kontorist 0,1 protsendipunkti võrra kõrgemat hoiuseintressi.
Kontoris ja internetipangas tehtavad hoiused on hinnastatud ühe intressiga,
teatas pank.
Kui Eesti täidab eurokriteeriumid lähikuudel, võivad kroonihoiuste intressid – mis on täna 5% ringis –, poole aasta jooksul kukkuda 1-2%ni. Selline kukkumine avaldaks suurt positiivset mõju Eesti kinnisvara- ja aktsiahindadele.
Baasintresside langus on ümber pööranud
tähtajaliste hoiuste intresside tõusu. Suuremad kohalikud pangad on
välisvaluutas hoiustajaile pakkumisi pea poole võrra kärpinud. Kroonihoiuse
intressid on liikunud alla vaevaliselt.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.