Üldhaiglate mahud vähenevad 7%

Seitse protsenti vähenevad üldhaiglate tänavused II–IV kvartali lepingumahud võrreldes möödunud aastaga ilma valvekuludeta, kirjutas Meditsiiniuudised. See tähendab, et lisaks 2009. aasta 15. novembrist kehtima hakanud kuueprotsendilisele tervishoiuteenuste hinnakärpele tuleb üldhaiglatel tänavu hakkama saada veel ühe protsendi võrra õhema eelarvega.

Oluliselt paremas olukorras on regionaalhaiglad, kelle lepingumahud

tänu suurele ravijuhtude arvule vähenevad vaid 3,6 protsenti. Keskhaiglad käivadkuldset keskteed, jätkates üldhaiglatest kolmandiku jagu väiksema kärpega, kuid mullusest siiski keskmiselt 4,4 protsenti kasinama eelarvega.

Suurenevad eelkõige ambulatoorsed mahud

“Statsionaarne vastuvõtt maakondades nii või naa väheneb, see on paratamatus. Keerulisema diagnoosiga haiged lähevad kõik Tartusse,” nentis Viljandi Haigla juhatuse esimees Ülle Lumi, kelle juhitav asutus peab sellel aastal saama hakkama umbes 7 protsendi võrra õhema tengelpungaga.

Haigekassa üldise strateegia järgi vähenevad üldhaiglates eelkõige statsionaarsed ravimahud ning suurenevad ambulatoorne, päevastatsionaari

ja hooldusravi osakaal. Narva Haigla juhatuse esimehe Olev Sillandiga kõneldesselgus, et neil õnnestus üldhaiglaid tabavat trendi mullu murda ja teha statsionaarseid vastuvõtte üle planeeritud mahu.

Samas jäädi ambulatoorsete vastuvõttudega plaanidele alla ja lõppkokkuvõttes ootab neid tänavu samuti üle kuueprotsendine lepingumahu vähenemine.

Peamiseks põhjuseks ambulatoorsete vastuvõttude vähenemisel peab Silland perearstide efektiivset tööd nende maakonnas, mistõttu näiteks osa kroonilistest haigetest eriarsti juurde ei jõuagi.

Keskhaiglatest läheb üsna kesiselt Pärnu Haiglal, kelle lepingumahtusid ootab haigla juhi Urmas Sule sõnul sel aastal ees ligi kaheksaprotsendiline

vähenemine. Tõredaks tegi eelarve teema ka Ida-Viru Keskhaigla juhatuseesimehe Tarmo Bakleri. “Analüüsime, ootame, arvestame, mõtleme,” sõnas haigajuht.

“Oleme igaks asjaks valmis. Saame igat moodi töö tehtud,” lisas ta, soovimata kommenteerida täpseid eelarvemahtusid. Ka Tallinna keskhaiglad ei soostunud tänavusi lepingumahtusid kommenteerima. TÜ Kliinikumil väheneb lepingumaht

sel aastal 5,8 protsenti. Erialadest on haigla juhatuse liikme Mart Einasto sõnulsaanud üldise languse osaliseks pediaatria, kuna vähenenud on nii laste kui ka Tartu piirkonna ravikindlustatute arv.

Arstide valmisolek on suurem kui lepingumahud

Ülikalleid ehk üle miljonikrooniseid arveid hüvitab haigekassa kliinikumile sel aastal lisalepingu alusel 50 protsendi ulatuses, kõik ülejäänud tuleb

haiglal tagada oma lepingumahu seest.

“Arstide valmisolek pakkuda moodsaid ja tipptehnoloogial põhinevaid teenuseid on oluliselt suurem, kui haigekassa leping seda võimaldab,” märkis Einasto. See tähendab tema sõnul ravivalikute tegemist.

Viimaste aastate hinnataotlusi uute teenuste ja ka olemasolevate teenuste täiendamiseks pole haigekassa tema sõnul vastu võtnud. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Tõnis Allik ei soostunud konkreetsetest numbritest enne lepingu allkirjastamist rääkima, samas

nentis ta, et nende lepingumahte mõjutavad eelkõige haigekassa prioriteedid onkoloogia ja kardioloogia vallas.

Eeldades, et TÜ Kliinikumil vähenevad järgmise kolme kvartali lepingumahud ligi 5,8 protsenti ja regionaalhaiglatel keskmiselt 3,6 protsenti, võib PERH tänavu suurim võitja olla, kuna tema lepingumahud vähenevad kõige vähem. Tallinna Lastehaiglal kui üksildasel võitlejal kahanevad lepingumahud 6,4 protsenti,

mis võib haigla juhatuse esimehe Mall-Anne Riikjärve sõnul tekitada ohu, et haiglaei suuda rahuldada kõigi patsientide vajadusi pediaatriliste ja lastekirurgiliste raviteenuste järele.

Lepingumahtude vähenemisega seotud muudatused on haiglajuhtide sõnul valdavalt aasta alguseks juba ära tehtud ja midagi uut ei kavandata. “Hoopis keerulisem on küsimus, kas patsiendid on muutusteks valmis,” oli Einasto

murelik.

Üks tõehetki tuleviku suhtes on kindlasti selle aasta lõpp, kui otsustakse, kas selle

aasta lõpuni kehtivat tervishoiuteenuste hinnakärbet tuleb pikendada või mitte.“Kui rahaline maht jääb püsivalt kehvaks, on paratamatu teha veel mberkorraldusi,”märkis Viljandi Haigla ravijuht Enno Kase.