Tegevusloamaks - kellele?

Minu Eesti ja Tark Eesti esitasid riigikogule ettepaneku lubada inimestele iseseisvat tulu teenimist ka füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimata, lihtsalt 1800kroonist tegevusloamaksu makstes. Number on tuttav maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dimitri Jegorovi koostatud selleteemalisest memost. Ei ole küll kursis nende Eesti-nimeliste kollektiivide koosseisuga, aga ilmselt on tegemist sama ideega.

Ettepaneku ideoloogia lähtub iseenesest otsesõnu väljaütlemata arvamusest, et õige ettevõtja (õige inimene) peaks kuus vähemalt miinimumpalga jagu raha teenima. Kes seda ei suuda, on jobu, kelle peale riigil pole vaja aega ja energiat kulutada.

Tegevusloamaksu 1877 krooni ongi tuletatud praegusest miinimumpalgast ja sellest oleks 1436 krooni sotsiaal- ja 441 krooni tulumaksu. Seda peaks maksma igas kuus, aastas teeks see kokku 22 524 krooni.

Pisikese Eesti statistiline sissetulekute erinevus on suur ja Tallinnas kokkulepitud 4350 krooni on teiste regioonide jaoks hoopis teine number. 2008. aasta andmete järgi oli Valgamaal keskmine sissetulek Tallinna omast 62, Läänemaal ja Hiiumaal 66 ja Jõgevamaal 69%. Kaheksa maakonna keskmine - 72-73%.

Euroopa Komisjon soovitab sellistel puhkudel mõelda riigis kahe alampalga kokkuleppimisele.

Nii et igas kuus 1877 krooni äramaksmine pole kindlasti iseseisvat tuluteenimist lihtsustav universaalne abinõu.

FIEdest ei saa ka pärast nende äriregistrisse koondamist rääkida keskmisi arvutades, sest neid on kolme põhimõtteliselt erinevat liiki: ainult ettevõtlustulust elavad, palgatöö kõrvalt fiendajad ja pensionäridest FIEd. Tegevusloamaksu kontekstis erinevad nad ennekõike ravikindlustuse seisukohalt. Seda pole ettepaneku juures aga üldse arvestatud.

Meie praegune ravikindlustussüsteem on selline, et pensionärid saavad ravikindlustuse, sest nad on pensionärid. Teised täiskasvanud saavad selle nende nimele laekuva sotsiaalmaksu eest ja maksule on kehtestatud minimaalne suurus just ravikindlustuse vajaduste tõttu.

Ei ole mõtet pakkuda pensionäridelt sama suurt miinimumpalgast tuletatud tegevusloamaksu kui teistele - nemad saavad ravikindlustuse sotsiaalmaksu maksmata.

Kui inimene tegutseb FIE-na palgatöö kõrvalt, saab ta ravikindlustuse tööandja makstud sotsiaalmaksu eest, kui tema palk on vähemalt miinimumpalga suurune. Sel juhul ei pea ta sotsiaalmaksu avansilisi makseid tegema ja maksab oma maksu järgmise aasta 1. oktoobriks, ning tema ettevõtlustulult makstavale sotsiaalmaksule ei kehti miinimumsuuruse nõue. Ka neile inimestele poleks igakuine 1877 sobiv alternatiiv praegusele fiendusele.

Lisaks tahetakse panna käibemaksukohustuslasest FIEd raamatupidamisarvestust tegema tekkepõhiselt. Ma ei tahaks seda jälle korrutada, aga ei pääse: te ei tunne seda asja, mida parandada üritate.

Praeguse ravikindlustussüsteemi juures oleks ainult tegevusloaga võimalik pensionäride tegutsemine. Nende soovi pensionile lisaraha teenida peaks pensionide suurust arvestades igati toetama. 2008. aastal oli Eestis 291 000 vanaduspensionäri, neist 8500 kuni 60aastast, 121 000 inimese vanus jäi 60 ja 70 eluaasta vahel. FIEna tegutses ainult 10 000.

Tegutsemislube pensionäridele peaks välja andma kohalik omavalitsus ja maksu suurus peaks jääma iga valla ja linna enda otsustada ning ka raha peaks laekuma omavalitsusele. Siis oleks loamaksu suuruse määramise juures inimesed, kellele kohalik elu on tegelik, mitte paranähtus. Kohalike maksude seaduses võiks sellele ette anda ainult piirid, nagu seda maamaksuseaduses on tehtud maamaksuga.