• OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • 20.04.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laotõstuk kardab põrutust ja hoolduseta jätmist

"Osta tõstuk eesmärgi järgi, mitte selle järgi, kas on soodne. Uudisvidinaid ära taga aja - see niikuinii tulusust ei anna," andis Laadur OÜ tegevjuht Fred Märtsoo laotõstuki valimisel nõu.
Tõstuki valimine lattu sõltub töökoormusest. Kui see on pidev ja mitme vahetusega, tasub osta uus masin, et võimalikult vähe tekiks seisakust tulenevaid ajakadusid. Hõredama töögraafiku puhul saab hakkama ka kasutatud masinatega. "Korralik kasutatud tõstuk maksab vähemalt pool uue hinnast. Odavamad on nii läbi, et need enam lattu ei kõlba," selgitas Märtsoo.
Sama kehtib ka tõstukite valimisel vanuse järgi. Tõstukite efektiivne iga on 10-15 aastat, mõnel tüübil vaid 3-5 aastat. Sealt edasi satub masina kasutamise otstarbekus küsimärgi alla. Ehkki Eestis on käigus ka 20-30 aasta vanuseid tõstukeid, mis suudavad oma ülesandeid täita. Siiski on nende käigushoidmine seotud suurte raskustega, sest kõiki varuosi pole enam saada.
Tõstukikeskus OÜ juhatuse liige Raivo Põhjakivi soovitab laovaldajal esmalt teha selgeks, kui suur on riiulite vahe, kui kõrged on riiulid, kui kõrge on ladu ise, millised on läbipääsud - kas kardinatega või millise ukselahendusega, kuidas on lood lävepakkudega, kui madalad on ukseavad. "Kolmemeetrise pöörderaadiusega tõstuk ikka ei mahu 2,7meetrisse riiulivahesse pöörama," lisas ta.
Tõstuki pöörderaadius olgu alati pool riiulivahest + 10 cm varu, tõi Põhjakivi välja rusikareegli.
Veel on tüüpiline laovaldaja viga, et ei arvutata lao planeeritud käivet, kauba käibe kiirust. See on samuti üks parameetreid tõstuki valikul - et tõstuk ei jääks ajahätta või poleks liiga võimas.
"Üldiselt käime enne tõstuki tellimist ikka kohal ja vaatame lao üle," tõi ta esile kindlama lahenduse.
Põhiline viga, mille nahka laotõstuk Märtsoo seletusel läheb, on kehv põrand. Aukudega põrandal keeratakse tõstuk ruttu untsu.
Samuti sõidetakse tõstukitega vastu riiuleid, siiski sel juhul kipuvad kannatajaks jääma pigem viimased. Kuid ikkagi nii see kui ka vastu seinu ja muid takistusi sõitmine võib põrutada elektrilise laotõstuki elektroonika vigaseks.
"Ära sõida täie hooga üle uksepaku ja vastu seina - elektroonika ei talu põrutamist," toonitas Põhjakivi.
Tema sõnul ei kiputa elektrilisel laotõstukil jälgima ka aku veetaset. Eriti on see tähtis suviti, siis ju aurumine tugevam. Muidu ilmneb sügisel esimeste külmadega, et aku jõud on raugemas.
"Akut tuleb kontrollida kord nädalas," pani ta tõstukikasutajatele südamele.
Samuti on oluline jälgida tõstukite hooldusvälpasid, mis võivad, sõltuvalt masinast, olla 200-2000 tundi pikad.
"Kord kvartalis kontrolli üle kogu elektroonika: kinnitused, aku, harjade seisukord," tõi Põhjakivi välja veel ühe rusikareegli. Kvartalihooldusele, mis hõlmab ka sillaõli, hüdroõli ja filtrite kontrolli, kulub keskmiselt 2000 krooni. See summa on oluliselt väiksem, kui maksta hooldamata elektroonikaploki vahetamise eest 30 000-40 000 krooni.
Veel on oluline teha masinale kord aastas täishooldus, kus lisaks elektroonika kontrollile, tuleb asendada kõik määrded ja filtrid, sõltumata läbisõidust.
Baltexim OÜ tegevdirektor Aivar Vahenõmm tõdes, et korras akuga jõuab alati hooldusest hoolduseni sõita.
Kui laos on mitu eri võimsusega tõstukit, aetakse vahel laadijad segamini ja selle tulemusena laetakse väiksema võimsusega aku üle suurema võimusega akulaadijaga - nii akut "keetes", lastakse see ruttu looja. Samuti peab akude laadimiseks olema laos eraldi tuulutatav laadimisruum - tihti aga vanemates ladudes seda pole ja plahvatusohtlikku laadimist tehakse suvalises kohas.
"Igal akul on kindel laadimiskordade arv. Pooltühja aku laadimine lühendab aku iga. Ei viitsita vaadata ja pannakse aku igaks juhuks laadima…," seletas Vahenõmm.
Keskmiselt on igal tõstukiakul laadimiskordade arv 2000. Kuid aku hind on pool kasutatud tõstuki hinnast.
Meil kasutatavad tõstukid on kaetud täishooldusteenusega. Selle käigus kontrollitakse kõik määrded, filtrid ja muu juurdekuuluv.
Siiski kannatavad tõstukitel enim rattad - see on seotud põrandaga. Kui ratas läheb, siis selle vahetuskulu täishoolduse alla ei mahu. Põrandal ongi põhiliseks murekohaks valuühenduskohad, lisaks ka lävepakud. Vahel ei oodata, kui uks täiesti avaneb ja sõidetakse mastiga vastu ust.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele