BÖRS: Kas osta Kreeka aktsiaid?

Kreeka aktsiaturg on teinud sööstlaskumist ja pole kaugel topeltpõhjast, mis tehti kõigepealt 2003. aasta teises kvartalis ja mida seejärel korrati 2009. aasta esimeses kvartalis. Tipust (31. oktoober 2007) on aktsiaindeks kukkunud 70 protsenti.

Aktsiaturg on ajalooliste suhtarvude alusel hinnatud odavalt (P/E 8,5, muidu Euroopas naljalt alla 10 P/E suhtega aktsiaturge ei leia), kuid need ei sisalda esimese kvartali tulemusi. Üldine tegevuskeskkond on esimeses kvartalis halvenenud, kuid vitsad on turgu peksma hakanud alles aprillikuus. Ettevõtted ei tegutse vaakumis ja seetõttu avaldab tegevuskeskkond neile mõju. Riik on rahahädas, mistõttu on võimalik, et ettevõtete kasumeid üritatakse kõrgemalt maksustada. Ei saa välistada, et ka investoritele, sealhulgas välisinvestoritele, võidakse kehtestada makse.

Kreeka aktsiaid saab Eestis osta ka Ateena börsilt Marfin Bank Eesti vahendusel. Kreeka ettevõtete aktsiad on kättesaadavad ka USA aktsiaturul, näiteks Hellenic Telecom ja National Bank of Greece (sümbol NBG). Keskendumegi viimasele.

National Bank of Greece'i kohta ei saa öelda, et see on vaid pelgalt Kreeka pank. NBGd võib võtta kui kolme eri äri, mida ühe panga ja aktsiana kaubeldakse.

Tuntuim on selle panga äri Kreekas, kus suurematele ettevõtetele, sh pankadele, kehtestati erakorraline (kas ikka jääb vaid erakorraliseks?) kõrgem maks, et saada jagu hiiglaslikust eelarvepuudujäägist. Erinevalt baltlastest ei paista seal rahvas pragmaatiliselt nõustuvat eelarvekärbetega, vajadusega loobuda üldlevinud 14. kuupalgast. Kreeka majanduses on riigi osa suur - kui riik ei suuda kulusid kärpida, mis on ebapopulaarne, siis tagasiside on kohe tänavatel meeleavaldajate ja streikide näol.

Maksukogumise süsteem on üliebaefektiivne, maksude mittemaksmine on seal üldlevinud elustiil. Selle võrra peab riik rohkem laenu võtma, et üle jõu käivat koormat kanda. Tegevuskeskkond on halb ja halveneb veelgi. Kui Kreeka suudab ka tegelikult hakata eelarve puudujääki kärpima, kukub majandus langusesse. Langev majandus ei ole just pankadele parim koht ja aeg raha teenimiseks, pigem kahjumi teenimiseks.

NBG tegutseb suurelt ka Türgis, kus ehk majanduse üldine olukord on parem, kuid kus võib ette tulla ootamatusi (hiljutine sõjalise riigipöördekatse ette valmistanud ohvitserkonna vangistamine). Pank on tegev ka Balkani maades, mis on hädas nagu meiegi.

Kreeka ja Türgi on NBG-le ka olulised kaubanduspartnerid, mistõttu lisaks seotud pangandusele on ka väliskaubanduses võimalikud ebameeldivad arengud.

Reitinguagentuurid on kärpinud Kreeka pankade krediidireitinguid, mistõttu välismaised pangad ei pruugi olla huvitatud tehingute tegemisest nende pankadega või toimuksid need halvematel tingimustel. Kreeka pankade käes on märkimisväärne osa Kreeka valitsuse võlakirju, mille hinnad on järsult kukkunud ja mis peaks pankade tulemustele halvasti mõjuma. Kreeka pankadest on hoiused välja jooksnud, mis omakorda olukorda halvendab. NBG on teiste Kreeka pankadega võrreldes suhteliselt heas seisus, kuna kliendihoiused ja laenud klientidele on peaaegu tasakaalus.

Alati eksisteerib võimalus, et üks asi liigub paremuse suunas või teevad seda suisa kõik asjad - panga tegevuskeskkond paraneb ja aktsia läheb üles (see võib ka sellise arengu spekulatsioonina nõnda käituda). Aktsia hinna-kasumi suhe oli eelmise aasta tulemuste põhjal 6,4, mis on odav. Aktsia hinna-raamatupidamisväärtuse suhe oli 0,7, kuid leidub paremas tegevuskeskkonnas madalamalt hinnatud pankasid. USA aktsiaturul on NBG aktsia hoiutäht kukkunud 3 dollarile. Aktsia on kõikunud aasta jooksul 2,56 ja 8,37 dollari vahel. Kuigi hind on kõvasti kukkunud ja ei saa välistada, et võib-olla teeb see põhja, võib samamoodi kui aktsiaid ostes lõigata endale kätte õhust kukkuvat nuga haarates. Kuigi hirmul on suured silmad, võib karta kriisi süvenemist, mis ei jäta mõju avaldamata panga majandustulemustele.

 

Autor: Katre Pilvinski, Romet Kreek