750 miljardi eurose abipaketiga mindi liiale, eelarve defitsiiti harrastavad ja suure võlakoormusega riigid tuleks hoopis eurotsoonist välja visata, arvab Tartu ülikoolis töötav majandusteadlane Jüri Sepp.
"Praegu on raske midagi konkreetselt rääkida, kuid mulle tundub, et abipoolega minnakse liiale. Finantsdistsipliini järgimisega peaks olema rangem. Kes finantsdistsipliini hoidmisega hakkama ei saa, neil tuleks eurotsoonist lahkuda ja katsuda omaette hakkama saada," kommenteeris Sepp rahandusministrite kokkulepet eurot ühiselt vee peal hoida.
"Finantsturud ja börsid reageerivad ikka uudistele. Samas, kas kriisifond oli rahandusministrite idee või juba otsus? Ma ei taha kedagi börsiga manipuleerimises süüdistada, kuid kui see (abipakett – toim) oli vaid idee, on selle mõju ka üks sikksakk börsiliikumistes," arutles Sepp.
Majandusteadlane märkis, et Eesti ei saa omale niisama lihtsalt väliseid kohustusi juurde võtta. "Kõik riigid peavad vastavalt oma siseriiklikele protsessidele seisukoha võtma, otsus peab parlamendist läbi käima. Arvestades, kui kaua Lissaboni leppe ratifitseerimisega läks, võtab see kindlasti üsna kaua aega," selgitas Sepp.
Kui paljud riigid finantskriisi reguleerimist puudutavaid seadusi vastu võtnud on ja kas need seadused on siseriiklikuks puhuks või kasutatavad ka välise finantskriisi reguleerimiseks, ei osanud Sepp öelda.
Seotud lood
Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar lubas suveks habeme maha ajada, kui Euroopa Komisjon otsustab Eestile eurotsooniga liitumise keelata.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.