Tuulest energeetika: tüdimatult tümitatud

Kuna TTÜ elektroenergeetika instituudi dotsent Rein Oidram oli varemgi rääkinud tuuleparkide kasvavast osast atmosfääri saastamisel, ei tulnud Eesti Päevalehes möödunud aasta 9. detsembril avaldatud artikli "Liiga palju tuulikuid suurendab saastamist" sisu tuuleenergeetikutele üllatusena.

Ainult et kui varem esitas ta oma seisukohti kõnetoolidest ning öeldu jäi n-ö kitsamasse ringi, siis nüüd tuldi nendega avalikkuse ette.

"Kuna vastaspool ei taltunud, pidime meiegi avalikult arvama hakkama," kommenteerib Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus. "Vastasel korral oleksime jätnud mulje, et ongi nii, nagu lehes kirjutati."

Seevastu Keskerakond rakendas lehest loetu oma poliitikavankri ette. Erakonna eestkõneleja energeetikaküsimustes riigikogulane Lembit Kaljuvee kordas lehe sõnu ETV Foorumi-saates ja luges samasisulisi küsimusi paberilt puterdades ette riigikogu infotunnis.

Nojah - valimised lähenevad ning kui põlevkivienergeetikat tuuleenergeetika pärast koomale tõmmataks, kaotaksid oma praeguse töö osa põlevkivikaevuritest ja põlevkivienergeetikutest. Nende ja nende kodakondsete hääli on aga Keskerakonnale väga vaja.

Et probleem püstitati n-ö Taani näitel, hakkas meie tuuleenergeetikuid huvitama, mida taanlased ise asjast arvavad.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon pöördus Taani Tuuleenergiatööstuse Assotsiatsiooni poole. Nüüd on vastused kohal. Nendest selgub, et mõnigi Eestis lendu lastud väide ei pea paika.

Martin Kruusi sõnul ei seostu kivisöeelektri tootmine Taanis tuuleenergiaga.

"Tuul tõepoolest kord puhub ja kord ei puhu, ent kivisöeenergeetika on seal korrelatsioonis hoopis elektrienergia süsteemihinna ja ekspordiga," selgitab ta. "Kivisöeelektrit toodetakse rohkem siis, kui turunõudlus kasvab ja hind tõuseb."

Kruus kinnitab, et Taani tuuleenergeetika elab omaette elu. Tuuleelektri tsüklilisust tasandavad import ja eksport ning muudel kütustel töötavad kodumaised elektrijaamad. Partnerid on Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa, Holland ja teised.

"Kõige rohkem pani taanlasi Eestis kirjutatust imestama väide, et nad ise oma tuuleelektrist vaid väikese osa ära kasutavad ja enamiku ekspordivad," lisab assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Tuuliki Kasonen-Lins. "Tegelikult on lugu vastupidi - riigisiseselt tarbitakse 99% ja mujale müüakse üks protsent."

Taani energeetikas asendab tuul üha enam kivisütt. Tavalisel tuuleaastal annab tuuleenergeetika juba praegu viiendiku tarbitavast elektrienergiast. 2025. aastal on reaalne 50%, 2050. aastal 60-70%.

Eesti jõudis 2009. aasta lõpuks 2,3 protsendini. Seejuures tuleb silmas pidada, et mitu uut tuuleparki ei olnud veel täiel jõul tööle hakanud,

Kohatu on aga akadeemik Anto Raukase seisukoht, et tuuleenergeetika ei kata Eesti vajadust elektrienergia järele. Meie tuuleenergeetikud ei ole kunagi taotlenud ainutootja au.

Taani näitel taheti tõestada, et kui Eestis tuulejõujaamade arv "liiga suureks" läheb, tabab meie põlevkivienergeetikat sama saatus, mille osaliseks sai Taani kivisöeenergeetika.

Et siis tuleb tuulest elektrienergia tootmise kõikumise pärast rohkem põlevkivi ahju ajada. Ja et põlevkivikateldel "igaks juhuks" madalal koormusel tule all hoidmine on ebaökonoomne.

Et sellest polevat pääsu, kuna tuuleenergeetikud ei ole ehitanud ühtki tasandusjaama ning välisühendusi napib. Et nii peab Eesti tuuleenergeetika pidama jääma kahesajamegavatise koguvõimsuse juurde.

Martin Kruus ei ole nõus sellise lähenemisega. "Põlevkivielektrijaamade sidumine ainult tuuleenergeetikaga on puhas demagoogia. Põlevkivikatelde koormust reguleeriti juba siis, kui meil ühtki tuulejõujaama ei olnud," kinnitab ta. "Põlevkivikatelde madalatel koormustel töötades kütuse erikulu suureneb, ent kokkuvõttes tuuleenergeetika põlevkivi tarbimist ei suurenda. Tuuleelektri tootmise eesmärk ongi vähendada põlevkivielektri tootmist."

Tasandusjaamu ei ole aga seni selle pärast ehitatud, et neid ei ole vaja olnud. Ega lähe veel niipea vaja.

Nende aeg tuleb siis, kui Eesti tuuleenergeetika koguvõimsus jõuab 750 megavatini. Praegu on see 148,2 megavatti. Ei ole juhus, et Elering (endine Põhivõrk) on tuuleenergeetika ettevõtetega sõlminud liitumislepinguid just 750 MW peale.

Toetust maksab riik tuuleenergeetikutele aastas kuni 600 gigavatt-tunni elektrienergia tootmise pealt. Mullu toodeti Eesti 172 megavatti tuuleelektrit, kaks kolmandikku sellest andis Nelja Energia. Kuuesajani jõudmiseks peab koguvõimsus olema 220 MW.

"Sellegipoolest tasandusjaamade rajamise ettevalmistustööd juba käivad. Näiteks kavandatakse Muuga sadama territooriumile hüdroakumulatsioonijaama. See aitaks ühtlasi lahendada tuuleelektri "ülejäägi" küsimuse," märgib Tuuliki Kasonen-Lins.

Juba praegu ei ole Eesti energeetika suletud süsteem. On Estlink 1, on maismaaühendused. Silmapiiril on Eestit Soomega ühendava teise merekaabli Estlink 2 ehitamine.

Kokku tuhandemegavatine ühendus rahuldaks tehniliselt ka tuuleenergeetika vajadused. Võimatu ei ole Rootsi-kaabel. See lastakse merre siis, kui rootslased huvituvad tuuleelektri impordist.

Küllap naeraksite kui kuuleksite, et vastutuul võimendab tuule suunalt kostvat müra. Tegelikult soodustab ju heli levimist hoopis pärituul.

Ometi raius üks Läänemaal Hanila vallamajas korraldatud tuuleenergeetika alasel rahvakoosolekul üles astunud sealtkandi suvitaja nagu rauda, et kui tuul tema mereäärse maja poolt tuulepargi poole puhub, läheb tolle lärm veel valjemaks. Kogunud enda ümber salgakese mõttekaaslasi, lasti kõrvust mööda spetsialistide selgitused ning niipea, kui need ühe tuulejõujaamade pihta sihitud süüdistuse ümber lükkasid, haarati otsekohe raevukalt järgmise järele.