Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi näevad raha laenamises kriisi sattunud Euroopa valitsustele ja Kreeka võlakirjade ostmises võimalust korralikku tulu teenida.
Ansip ei soovinud vastata Äripäeva küsimusele, mis annab valitsusele veendumuse, et rahaliit praeguses kriisis säilib. Äripäev küsis seda tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Peaminister vastas ebamugavale küsimusele küsimusega: "Mis annab teile (majanduslehele - toim) veendumuse, et eurotsoon laguneb?"
Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas ajakirjanikele, et raha laenamine majandusraskustesse sattunud riikidele on kasulik, sest riigi sääste selliselt paigutades teenib Eesti kopsakat intressi.
"Need võlad on rahapaigutused, see pole kellegi abistamine. See tähendab (Eestile - toim) küll ohvrit, kuid päeva lõpuks siiski mitte väljaminekut, vaid sissetulekut," märkis Ligi.
Ansip sõnas eurotsooniga liitumise kohta: "See on meie kohustus, mitte meie vaba valik praegusel hetkel."
Seotud lood
Mingit imerohtu euro meile ei too, ent eurotsooniga liitumisel on kolm käegakatsutavat tulemust, kirjutab analüütik Tõnis Oja oma blogis.
Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti on valmis euroga liituma, annab Eestile parema reitingu lootust, vahendas agentuur Bloomberg.
Rahandusminister Jürgen Ligi kummutas valitsuse pressikonverentsil tõlgendust, et euroala riikide hiiglaslik abipakett euro stabiliseerimiseks tähendab üle jõu elanud riikide võlgade kinnimaksmist teiste riikide, sh Eesti poolt.
Eesti valitsus on põhimõtteliselt valmis võlgadega hädas Kreekale appi minema ja vajadusel ka Kreeka valitsuse võlakirju ostma, ütles peaminister Andrus Ansip.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.