Agentuurid: euro võib tõsta Eesti reitingut

„On väga tõenäoline, et Eesti 1. jaanuarist euro käibele võtab,“ ütles agentuuri Fitch Euroopa arenevate turgude osakonna juht Ed Parker. „Fitch on tõenäoliselt valmis reitingut tõstma pärast Euroopa Liidu rahandusministrite otsust 13. juulil,“  ütles ta.

Agentuuri Moody’s vanemanalüütik Kenneth Orchard ütles, et euroga liitumine suurendab Eesti usaldusväärsust, kõrvaldades maksebilansi ja valuutariski. Väheneb ka risk sattuda löögi alla teiste riikide hädade pärast.

„Väga muljetavaldav on see, et valitsus suutis kõik Maastrichti kriteeriumid täita nii rasketes oludes,“ ütles Orchard.

Agentuur Moody’s on Eesti pikaajaliste valuutakohustuste hindeks andnud praegu A1, mis on teiste euroala riikidega võrreldes valdavalt madalam reiting. Erandiks on Malta, millel on Eestiga sama reiting ning Kreeka, mille reiting on Eesti hindest kaks pügalat allpool A3. Märtsis tõstis agentuur Eesti reitinguväljavaate stabiilseks.

Agentuuri Fitch juures on Eesti reiting BBB+. Märtsis muutis Fitch Eesti reitinguväljavaate positiivseks. 

Võimaliku maksejõuetuse riski hind (CDS) on Eestil madalam kui euroala riikidel Kreekal, Itaalial, Hispaanial, Portugalil ja Iirimaal.

„Ehkki see oli suures osas hindadesse juba sisse arvestatud, parandab Komisjoni eilne otsus Eesti riskipilti ilmselt veelgi,“ ütles Bloombergile JPMorgan Chase & Co analüütik Yarkin Cebeci.

Samas näitab Kreeka kriis, et euroalale pääsu järel ei saa eelarvepoliitikat lõdvaks lasta.

„Nagu Kreeka on ilmekalt näidanud, ei kaota euro käibelevõtt vajadust tugeva eelarvepoliitika ja strukturaalsete probleemide jätkamise järele, et parandada konkurentsivõimet,“ ütles Orchard. „Moody’se tulevased reitinguotsused peavad silmas just neid kriteeriume.

Eesti rahaliitu lubamine oli kena sümboolne samm, ütles Londonis asuva mõttekoja CER (Center for European Reform) peaökonomist Katinka Barysch, lisades, et see ei muuda tõsiasja, et mõjukad riigid rahaliidus ei ole praegu uute liikmete vastuvõtmisest kuigivõrd huvitatud.

„Ei Saksamaa ega Euroopa Keskpank ei ole praegu väga huvitatud liidu laiendamisest,“ ütles ta. „Aga praegu ei taheta selle poliitilise seisukohaga välja tulla, et mitte võtta teistelt Ida-Euroopa riikidelt stiimulit oma makromajanduspoliitikat (stabiilsel) kursil hoida,“ lisas ta.

„Kuna Eesti on nii väike, ei mõjuta see kokkuvõttes euroala stabiilsust – see ei ole Poola, kes uksele koputab,“ ütles Barysch