Riik pole võlakaitseks valmis

Riigikogu hakkab täna arutama võlakaitse seaduse eelnõud, mille jõustumistähtajaks on määratud 2011. aasta 1. jaanuar. Seaduse algatajad soovivad eelnõu vastu võtta veel enne riigikogu suvepuhkust. Pangaliit on seisukohal, et seaduse jõustumise ja rakendamise vahele jääv pool aastat on liiga lühike periood, et tagada riigi piisav võimekus võlamenetluse läbiviimiseks.

On täiesti selge, et selle seaduse jõustumine suurendab hüppeliselt kohtute töökoormust. Võlamenetluse toimimiseks peab kohtul olema ülevaade võlgniku varadest, võlgadest ja sissetulekutest. Kindlasti vajavad abi ja nõustamist ka kohtu poole pöörduvad inimesed. Lisaks tuleb tagada kontroll võlgade ümberkujundamise kava täitmise üle. Kõik see eeldab täiendava personali palkamist ning ettevalmistamist. Kuid poole aasta pärast jõustuva seaduse täitmiseks pole riik veel ettevalmistusi tegema hakanud.

Oleme töörühmale teinud ettepaneku muuta võlgade ümberkujundamise menetluses kohustuslikuks sõltumatu nõustaja määramine. Sõltumatu nõustaja võiks esmalt hinnata isiku majanduslikku olukorda ning kohtute vähemaks koormamiseks võiks seadus anda nõustajale võimaluse kohtuväliseks lepitusmenetluseks. Nõustaja ülesanne oleks ka tagada menetluse objektiivsus ning kontrolli teostamine võlgniku tehingute, varade ja võlgade ümberkujundamise kava täitmise üle. Nõustajate kaasamine eeldab praegusel hetkel selgelt ebapiisava võlanõustajate arvu suurendamist ning nende teadmiste laiendamist. Juba töötavatele, peamiselt sotsiaaltöö taustaga võlanõustajatele oleks otstarbekas pakkuda täiendkoolitust, kuna võlgade ümberkujundamise menetluses osalemine eeldab majandus- ja juriidilisi teadmisi. Nõustajate kasutamine kohtumenetluses aitab aga kaasa menetluse järelevalvemehhanismi loomisele, mis vähendaks pahatahtliku kasutamise riski ja kohtusüsteemi koormust.

Järelevalve rakendamiseks peab seadusandja andma järelevalve teostajale instrumendid, kuidas oma kohustusi reaalselt täita. Näiteks õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ning kohustus kontrollida võlgniku esitatud andmeid eeldab reaalset võimalust isiku sissetulekute kontrollimiseks. Eeltoodu on aga vajalik selleks, et tagada aus otsustusprotsess ning vähendada riski, et pahatahtlikul võlgnikul õnnestub ennast näidata tegelikkusest halvemas majanduslikus olukorras. Nõustaja kulude katteks peab seadusandja ette nägema võlgnikule õiguse taotleda riigilt menetlusabi. Nii näitaks riik ka tegudes üles soovi raskustesse sattunud inimesi toetada.

Võlakaitse seaduse väljatöötamise käigus on rõhutatud, et ümberkujundamise menetlus on alternatiiv pankrotimenetlusele. Sellest lähtuvalt võiks kohtule anda õiguse otsustada, kas määrata isikule võlgade ümberkujundamise menetlus või suunata ta kohe pankrotimenetlusse. Praeguses eelnõus ei ole piisavalt täpselt määratletud isikute ring, kellele võlgade ümberkujundamise menetlus kohaldub. Pole selge, kas eesmärk on aidata neid isikuid, kes juba on maksejõuetud või isikuid, kel üksnes ajutised makseraskused. Seadusandja peab sätestama vahetegemiseks vajalikud kriteeriumid. Seaduse üldsõnalisus võib jätta kohtule liiga laia tõlgendamise ruumi. Arvestades, et lõpliku tõlgenduse paika loksumine riigikohtus võtab 3-4 aastat, võib alamaastme kohtupraktika suuresti varieeruma hakata.

Võlakaitse jõustumisega kaasnevad mitmed ressursilised ja seaduse tõlgendamisega seotud probleemid. Pangaliit kutsub riigikogu üles võlakaitse seadusega mitte kiirustama ning jätma seaduse jõustumiseks vähemalt aastase üleminekuperioodi.