Kuigi justiitsminister Rein Langi sõnul on valeandmete esitamine äriregistrile kriminaalkuritegu, pidas ta loomulikuks, et sulide vastu võitlemisega ärimaastikul peavad tegelema ettevõtjad ise.
„See on ju eraõiguslik suhe. Jumaluke, kui keegi näeb, et kuskil on mingi suli või et talle kurja tehakse, siis see on ju iga ettevõtja enda asi seda asja ajada,“ ütles Lang.
Lang tõdes, et variisikute kasutamine on taunitav. Samuti selgitas te, et valeandmete esitamine registrile on kriminaalkuritegu ning ärikeelu all olevaid isikuid ei saa niikuinii ettevõtete juhatusse ega nõukogudesse panna.
Mis aga saab juhul, kui ärikeeldu neile isikutele kehtestatud pole, aga tegemist on teadaolevate variisikutega, Lang lahata ei soovinud. Samuti keeldus ta probleemi kohta pikemalt arvamust avaldamast. „Ma ei ole teie lehe lugeja, ütlen ausalt. Juba pikemat aega,“ lisas ta.
Äripäeva kirjutas eile Konstantinos Vrettose nimelisest variisikust, kes kuulub Eestis kümnete võlgades ja likvideerimisel firmade juhatusse. Aadressile Silikaltsiidi 3-28 on registreeritud kümneid võlgnikest ettevõtjaid, kes tegevuse lõpetanud.
Seotud lood
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti hinnangul peaks variisikute probleemi esmaseks lahendajaks olema justiitsministeerium, kuna neil on seadusloome poole pealt võimalusi rohkem, kui näiteks riigikogul.
Otsime isikut nimega Konstantinos Vrettos. Ta võlgneb Eesti riigile ja ettevõtjatele miljoneid. Rahvuselt arvatavalt kreeklane, kuid elukohaks märgitud ka Austria pealinna Viini. Vanus 60 või 73 eluaastat. Tegevusalaks kuuluda ettevõtete juhatusse.
Pankrotihaldur Andres Tootsman ütles, et ta ei oska ühest lahendust variisikute probleemile pakkuda, sest seaduste rangemaks muutmine hakkaks riivama ettevõtlusvabadust ja segama neid, kes ausalt tegutsevad.
Äripäeva kirjutas eile Konstantinos Vrettose nimelisest variisikust, kes kuulub Eestis kümnete võlgades ja likvideerimisel firmade juhatusse. Aadressile Silikaltsiidi 3-28 on registreeritud kümneid võlgnikest ettevõtjaid, kes tegevuse lõpetanud.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”