Eriarstiabi kulutused väiksemad kui mullu

Ravikuludest suurenes ainsana vältimatu abi juhtude osakaal - kokku 3 protsenti, oli kirjas haigekassa selle aasta esimese kvartali aruandes. Peamiselt vähenes statsionaarsete ravijuhtude hulk. Voodipäevade arv vähenes võrdselt eriarstiabi kuludega ehk 9%.

Eriarstiabi saanute arv vähenes kõigi ravitüüpide puhul.

Samuti avaldas mõju ravikindlustatute arvu vähenemine 0,5 protsenti. Üldarstiabi kulud vähenesid 5%.

Eesti Arstide Liidu juhi Andrus Mäesalu sõnul on raviasutuste jaoks tegemist pingelise olukorraga, kus tuleb muuta senist tegutsemist.

"Enam tuleb panustada ambulatoorsetesse vastuvõttudesse, sest haigekassa soovib oma kindlustatutele just ambulatoorset ja odavamat teenust," ütles Mäesalu.

Seeläbi on tema hinnangul ravijuhtude keskmine hind langenud. Samas on kasvanud ravijuhtude arv isiku kohta ja lisandunud erakorralisi ravijuhte.

"Ambulatoorsete patsientide lisandumisel uuringuvõimalused ahenevad. See on tingitud uuringute järjekorrast, mis omakorda mõjutab statsionaarsete operatsioonide hulka," nentis arst.

"Olukord on muutunud, kuid kuidas kokkuhoid pikemas perspektiivis avaldub, saame näha," sõnas Mäesalu. Ta lisas, et juba on märgata hinnakärpe negatiivset mõju meditsiinitöötajate motivatsioonile ja raviasutuste võimele investeerida.

Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul on eriarstiabis vältimatu abi korras osutatud teenuste maht tõesti mõnevõrra suurenenud. Tema sõnul nägi haigekassa sellist arengut ette.

"Kui ostetavate ravijuhtude maht väheneb ja ravijärjekorrad pikenevad, võib suureneda tõenäosus, et patsiendid pöörduvad haiglasse ägedas seisundis," tõdes Mathiesen.

Samuti aitab Mathieseni sõnul survet eriarstiabile vähendada üldarstiabi hea kättesaadavus. "Seda teades on perearste kärbetest kõige enam säästetud," ütles ta.

Haigekassa püüab Mathieseni hinnangul olukorrale paindlikult reageerida. "Kindlustatutele on oluline, et planeeritud ravijuhtude arv on seejuures peaaegu samal tasemel kui 2009. aastal," nentis ta.

Kindlustatute struktuuri muutus mõjutab ka haigekassa tulusid, kuna töötavate kindlustatute arvu vähenemine kahandab ka laekuvat sotsiaalmaksu, oli haigekassa aruandes kirjas.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul pole haigekassa selle aasta eelarve pärast esialgu põhjust muret tunda.

"Haigekassa tegi oma 2010. aasta eelarve rahandusministeeriumi negatiivse prognoosi alusel. Seega püsib haigekassa praeguse seisuga oma eelarve täitmise graafikus ning täiendava kärpe vajadust pole," kinnitas ta.

Ka Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule leidis, et haigekassa eelarves on kõik riskid maandatud.

Rahandusministeeriumi esindaja Piret Seemani sõnul mõjutab haigekassa tulusid otseselt sotsiaalmaksu laekumine. See sõltub aga eelkõige tööga hõivatute arvust ja keskmise palga suurusest.