Piksekaitse paika vundamenti rajades

"Horisontaalmaanduskontuur paigaldatakse paralleelselt vundamendi rajamisega - see annab kokkuhoiu, sest pärast pole vaja kuskil kaevama hakata. Pealegi on tegemist kõige efektiivsema maandusviisiga. Valmismajale on horisontaaltraati väga kulukas ja töömahukas panna ning siis tuleb läbi ajada vertikaalpüüduritega," selgitas OBO Bettermann Baltic OÜ juhatuse esimees Tarmo Riit.

Kivikatuste puhul võiks katusele paigaldatavate piksekaitsetraatide hoidikud panna koos katusetöödega, et saaks traadid kivide alla paigutada.

Rein Moor piksekaitseid paigaldavast VKN OÜst rääkis, et eramajale välise piksekaitsesüsteemi paigaldamise hind jääb 6000-10 000 krooni vahele. "Hind oleneb tööde raskusastmest ning ka pinnasest. Kui on paekivipõhi, tuleb hakata otsima kohta, kuhu saab maanduse panna. Maanduse sügavuseks on 50-70 cm. Mingi lahenduse leiab alati. Näiteks saab kaevu olemasolul viia maanduse kaevu metallosadesse," selgitas ta.

Moori sõnul neil tööpuudust pole. "Ehkki eraomanikul kohustust piksekaitset panna pole, sunnivad esimesed kevadel mahapõlenud majad tegutsema. Ja on ju vahe, kas kulutada 10 000 või riskida miljonilise maja mahapõlemisega. Vale arvamus, et maja lähedal asuv puu kaitseb maja," sõnas ta.

Kuigi mõned eramajade omanikud on küsinud ka nõu, et ise kaitsesüsteem paigaldada, Moor seda ei soovita. "Maandus tuleb ära mõõta, mis nõuab vastavaid riistu, ning ka traatide sirgeks ajamine nõuab kogemust," märkis ta. "Eestis kasutatakse Saksa standardeid. Ära tuleb maandada kõik katusest väljaulatuvad osad ja näiteks kui allviik paikneb katuseaknale lähemal kui meeter, tuleb ka katuseaken ära maandada," selgitas Moor.

OBO Bettermanni poole pöörduvad nõu saamiseks sageli ka eraisikud. "Igas maakonnas on mõni väike ettevõte, kes piksekaitsetega tegeleb ja oleme ka soovitanud firmasid, kelle kohta teame, et nad head ja standarditele vastavat tööd teevad. Ise sellega tegelema hakata pole mõtet ja kõige parem, kui spetsialist käib kohal, hindab olukorda ning vaatab, mis materjale ja kui palju on vaja," rääkis Riit.

Tellijal soovitab Riit paigaldaja valikul küsida, kas nad paigaldavad ikka standardikohaseid piksekaitseid, mis vastaksid Euroopas kehtivatele nõuetele. "Valmisehitatud piksekaitse puhul tuleb vaadata, et mõõdetaks maandustakistus, aga korralikud firmad teavad seda isegi," lisas Riit.

Koos välispiksekaitsega tuleks kindlasti paigaldada ka sisekaitse, kuna süsteemi poolt kinnipüütud välgu energiast lahustatakse maas läbi maandusseadme ära vaid 50% välgu energiast.

"50% tõuseb üles elektrikilpi ning see on pinge, mis ohustab koduelektroonikat. Maandada saab pikse- ehk liigpingepiirikute kaudu. Nii et ühelt poolt piksekaitsesüsteem kaitseb kodu mahapõlemise eest, aga teisalt toob liitpinge majja," nentis Riit.

Entronik OÜ projekteerija Maido Märss ütles, et sisepingepiiriku võib ka eraldi, ilma välise kaitseta, paigaldada. Kortermajadest oleks see mõistlik paigaldata kogu majale, ehkki korteriomanikul on võimalik ka vaid oma kilpi lasta paigaldada. Pingepiiriku hind jääb 4000 krooni kanti.

"Sise- ja väliskaitse hind on ligi 15 000 krooni (lisandub käibemaks). Igal juhul tuleks väliskontuuri tegemisel paigaldada sisekaitse, muidu on seadmete kahjustumine garanteeritud," rõhutas ta.

Merko Kimsto, Ifi varakindlustuse tootejuht

Kui pikselöögi tagajärjel tekib tulekahju, siis hüvitatakse Ifis tekkinud kahjud tulekahju riski alt ning inimesel probleeme pole.

Kui pikne ei tekita tulekahju, aga kahjustab hoone elektriseadmeid või saab kannatada kodutehnika, siis hüvitatakse kahju kliendi valitud paketi alusel (näiteks koguriskikindlustuse või superpaketi olemasolul). Kõige odavama paketi puhul, mis korvab vaid tulekahju, kodutehnika häireid tulekahju riski alt ei hüvitata, kuna tulekahju pole tekkinud.

Ehkki pikselöögi tõenäosust hinnatakse väga väikeseks, tekivad probleemid ikkagi siis, kui kahju käes. Seepärast soovitame valida kõige laiema kaitsega kindlustuse.

Ka äriklientidel on esinenud kahjujuhtumeid, kus pikne on välja löönud hoones elektroonika- ja signalisatsiooniseadmed jm, seega soovitame kliendil kindlustust ostes valida kõige laiema kaitsega komplekskindlustus.

Piksekaitse olemasolu vähendab pikselöögist tingitud ülepinge kahju tõenäosust ja kindlasti soovitame oma klientidele selle paigaldamist. Kindlustamisel piksekaitsest otseselt midagi ei sõltu ning täiendavaid dokumente lepingu sõlmimisel esitama ei pea

Marek Simulman, päästeameti pressiesindaja

Piksekaitse eramute puhul kohustuslik ei ole, ent soovitatav. Eriti juhul, kui hoone on hajaasustusega piirkonnas. Korrusmajadel, mis paiknevad hajaasustusega piirkondades, on piksekaitse kohustuslik, kui kõrgus ületab viis korrust ja mingi muu objekt hoonet ei kaitse. Viimast hinnangut saab muidugi anda tuleohutusspetsialist. Avalikel hoonetel on süsteem kohustuslik.

Eramajade puhul ei maksa piksevarrast ise paigaldama hakata, sellele kehtivad väga täpsed nõuded. On ette tulnud, et valesti paigaldatud varras võib hoopis kahju teha ja maja maha põletada.

Äikeseliste ilmadega tuleks kodumasinad vooluvõrgust välja tõmmata või kui seda ei ole võimalik teha, siis osta vastavad seadmed, mis kodust elektrisüsteemi äikese eest kaitsevad.

Autor: Tea Taruste