Eleringi juht Taavi Veskimägi kinnitas sel nädalal, et elektriturg läks lahti vähem kui Euroopa Komisjonile lubatud 35% ulatuses.
"Vaadates numbreid võib hinnata, et tõenäoliselt jääb vabatarbijate osakaal lubatud 35% asemel 30% ringi või veidi alla selle. Täpsed numbrid peab aga ütlema konkurentsiamet, millele kõik võrguettevõtted mai lõpus nende poolt vabatarbijatele müüdud elektrienergia kogused saatsid," rääkis Veskimägi Äripäevale.
Kahe kuuga on Estlink hinnapiirkonnas müüdud kokku 602 GWh ning ostetud 306 GWh elektrienergiat. Aprillis osteti Eestisse börsi kaudu 133 GWh, mis moodustas Eesti sisetarbimisest 21%. Mais oli sama number 147 GWh, mis moodustas Eesti sisetarbimisest 25%. Samas ei ole Eesti tõenäoliselt täitnud 35% vabaturul oleva tarbimisvõimsuse nõuet, kommenteeris Elering elektribörsil oleku esimese kahe kuu statistikat.
Kui Eesti ei ava elektriturgu 35% ulatuses, võib Euroopa Komisjon algatada riigi suhtes rikkumismenetluse.
"Kindlasti on turu edasise positiivse arengu tagamiseks oluline hoida kinni antud lubadusest, et vabatarbijate summaarne tarbimine oleks vähemalt 35% Eesti elektritarbimisest," märkis Veskimägi.
Eleringi juht nimetas vabatarbijaks olemise 2 GWh künnise alandamist lihtsaks võimaluseks. "Teine kaalumist väärt võimalus on panna võrguettevõtted ostma võrgukadude katteks elektrit avatud turult, mis tagab kindlasti 35% eesmärgi, kuid avaldab survet võrgutariifi tõusuks," lisas ta.
Võrguettevõtted on lisaks põhivõrguettevõttele Elering ka jaotusvõrguettevõtted ehk Eesti Energia, Fortum ja teised.
Võrgukadude katmise kohustust saab kehtestada vaid elektrituruseaduse muudatusega. Täpse kadude numbri saab põhivõrguettevõtete ja jaotusvõrguettevõtete kadude liitmisel, mida tuleb Eleringi andmetel teha konkreetsete ettevõtete kaupa.
Eleringi kaod on regulaatori prognoosi järgi 360Gwh. Jaotusvõrkude kadusid ei oska Elering hinnata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!