Lindorff inkasso tegi 1801 kliendi seas uuringu, milles selgus, et inimesed maksavad esimesena võla ettevõttele, kus nendega mõistvalt suheldakse, mis omakorda andis inkasso juhtidele kinnitust, et jõhkra võlanõudmise vältimiseks tuleb seadust kohendada.
Uuringu kokkuvõttes on kirjas, et inkassofirma töötajate suhtlusstiil võib olla oluline motiveerija, millisele inkassofirmale makstakse võlad esimesena. „Nagu uuringust selgus, hindavad võlglased nõustamist. Kui võlgnikud seda hindavad ja teisalt toovad näiteid jäigast võlgade sissenõudmise kultuurist, siis järelikult selline jäikus võlgade sissenõudmisel on ka olemas,“ ütles Lindorff Eesti juhatuse liige Kadrian Jaagund.
Tammemäe lisas, et võlgade jäik nõudmise mure on olemas. „Kui inkasso firma reklaamib end pildi peal pesapallikurika ja suurtes mustades tunkedes meestega, siis mida ma oskan arvata. See pole ju klienditeenindus!“ sõnas Tammemäe.
Võlgnike listis oleva ettevõtte ATB Logistic OÜ omaniku Raimo Käiss leidis, et natuke ähvardusena tundub ka see, kui hakatakse nõudma isiklikke käenduslepinguid. „See on selline väike ähvardus,“ ütles Käiss.
Tammemäe hinnangul ei parane olukord enne, kui reeglid pannakse seadusesse. Seadust pidas oluliseks ka Jaagund.
„Lõpuks on ikkagi nii, et asi hakkab pihta ettevõtte juhtkonna ja omanike nägemusest ja sihiseadmisest. Kui need on vildakad, siis seal võib ükskõik milline inimsõbralik spetsialist töötada. Kui talle pannakse ülesandeks, et peab inimese peale rahvakeeles karjuma ja viimase sendi välja käima, pole sellest kasu,“ lisas Tammemäe.
„Inimeste teadlikkus lepingutega kaasnevatest kohustustest ning vastutusest on see, millest praegu vajaka jääb. On oluline, et võlgnik tunnetaks rohkem oma rolli võlaga seotud probleemide lahendamisel. Seepärast toetan regulatsiooni, mis võimaldab võlasuhet juhtida väärikamalt,“ sõnas ka EMT krediidihalduse osakonna juhataja Anu Pragi.
Väljavõtted uuringust
Vastajad avaldavad arvamust inkassofirmade suhtumisest:
•„Minu arvamus on, et mõnes firmas peaks inimesed rohkem oma isiksusega tööd tegema. Ei saa võtta võlglasi isiklikul tasemel. Teenindus peaks ikka jääma asjatundlikuks ja sõbralikuks, mis ka ei ole. Tavaliselt tunnevad ju võlglased ennast niigi halvasti ja süüdlasena. Pole kasu, kui sind sõimatakse. See võtab hoopis pingutamise ja lahendamise leidmise tahtmise ära.“
•„Muidugi olen ma ise süüdi, et olen võlgu, aga seda halvem tunne, kui tema ka halvustab.“
•„Kui inimesel on tekkinud probleemid, siis mina leian, et inimest on vaja nõustada, mitte lihtsalt nõuda. Surm ka ei võta sealt, kust võtta ei ole, aga probleemidele on pea alati võimalus leida lahendus.“
•„Kui aus olla, siis mulle läheb korda, kuidas minuga räägitakse ja kuidas nõu antakse, sest alati on võimalik ka kokkuleppele jõuda. Aga kui toru otsas on keegi, kes on üleolev, ei ole ka mingit huvi võlga maksta, sest ega teenindaja ei tea, miks minul on võlg tekkinud ja mis selle ajendas. See ei anna õigust üleolev olla. Suhtumine on probleemne kõigis inkasso firmades, kui inimesel raha ei ole, tekib minnalaskmise meeleolu. Ähvardused ja hirmutamine reeglina enam vilja ei kanna. Kui aga sõbralikult olukorda uurida ja analüüsida, saavad võlad kindlasti paremini tasutud."
Seotud lood
Justiitsministeerium võttis inkasso-valdkonnaga tegelemise oma tööplaani, kommenteeris justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus vajadusest inkassofirmade jõhkrat käitumist ohjata.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.